Täienduseks

Mis sai kahest korstnasse kinni kiilunud kirvest, seda ma pole julgenud uurida, aga küllap need ikka kätte saadi, muidu ei saaks kütta.

Ja eelpool nimetatud mängude kohta saab arvustusi lugeda

http://paves.wordpress.com/2006/12/30/farlander/
http://paves.wordpress.com/2006/12/30/igor/

Eh, miks ma ometi nii laisk olen täna... vahest seepärast, et vihma sajab ladinal.

Vaikus

Pärast seda, kui laager laiali sõidab, on alguses alati hullult vaikne.

Korstnaummistus suudeti lahti taguda paarkümmend minutit pärast kolm päeva külmetanud kamba lahkumist. Noh, ega nii hullult külm olnudki, miinimumtemperatuur oli +16, aga võrreldes tavapärase +24-ga oli vahe ikka tunda. Aga tekkide all ja kampsunites polnud väga vigagi. Hõõgvein tegi ka õhtuti sooja.

Muus osas mahtus neisse päevadesse peale üle hulga aja jällenägemise rõõmu palju filme, Igori ja Farlanderi mängimine (sellest räägib Higgins pikemalt), palju söömist (ehkki hulk toitu jäi järele ning mind ootab revisjon külmkapis, et mille suudame oma jõududega ära süüa ja mis tuleb sügavkülma panna), küünalde ümberkujundamine uuteks küünaldeks, vanakraami prügimäele vedamine ja palju muud lõbusat. Kaks korralikku mängupäeva Wodet ka. Mõtlemisainet said mängijad piisavalt, mind vägagi huvitab, mis edasi juhtuma hakkab.
Ja nüüd on ahi kuum ja pragiseb mõnusasti, suurem osa peosegadust on ära kasitud ja maja on nii harjumatult vaikne...

Enam paremaks minna ei saa

Kaks nööri otsa seotud kirvest korstnas kõvasti kinni ja kraanist ei tule vett kah, et käsi pesta. :D
Metsik ida, you know...

Jess...

Korsten on umbes ja maja suht suitsu täis. Loodetavasti õnnestub täna või homme kedagi ummistust likvideerima saada.

Mia

Leidsin Brettoniaga tegeldes väga armsa ja iseloomuliku lõigu Mia kohta:

„Mina ka, ma tulen kaasa, ma tahan aidata!”
Orn seisatas ning mõtles. „Sa saad mind aidata küll,” ütles siis. „Mul on vaja templisse Feimirile ettekanne saata.”
„Et ma lähen sinna?” küsis Mia.
„Oota, ma kirjutan selle valmis kõigepealt,” naeris Orn.
„Ja see ka veel, et mu vend Shalif ilmus tagasi...” Mia kirjeldas kiiruga oma venna väljanägemist ning Orn noogutas ta jutuvurinale kaasa. „Ma hoian teda väga ja sa oled temaga vist isegi kohtunud,” jätkas Mia, „aga ta väga kaua oli kadunud ning ma ei tea, kas teda teie asjus võib usaldada, aga ta on väga hea jäljekütt, saaks teid Willi otsimisel aidata ja siis ta ehk ei hakka mind jälitama ega uuri, kus ma olen ja mida teen...” Mia oli sunnitud enne jätkamist hinge tõmbama.
„Ma tean, et ta siin on,” ütles Orn. „Rääkisin temaga juba enne haldjametsa minekut.”
„...ja kui te lihtsalt korra koos töötate, siis ehk ei tule välja, kes te olete, ja temast võib abi olla, sest muidu ta on mul järgi ning ma ei saa kuhugi liikuda, ilma et ta teaks, kus ma olen, ja tal on juba väike aimdus ka haldjalossi paadisilla kohta...”
Orn noogutas. „Ma mõtlen sellele, kullake. "

Torm

Viimasel ajal on igal öösel kõva tuul olnud, täna öösel lausa torm. Kipub korstnast väheke suitsu tagasi ajama, peaasi et just aastavahetuseks korstent umbe ei tõmbaks, tavaliselt kipub talve esimene ummistus umbes sel ajal juhtuma. Kust sa siin kolkas korstnapühkijat võtad ja iga mees ei lähe kolmanda korruse libedale katusele turnima. Ohjah.
Näib, et perearst unustas mu selleaastased pensionipaberid VEK-i viia või siis lähevad kartused tõeks ja keegi kaugel ja kõrgel otsustas, et kui on suudetud hankida pool töökohta ja miinimumpalk, on inimene täisjõus töövõimeline ja võttis viimasegi napi pensioniprotsendi ära. Juba eelmisel aastal kirjutas ekspertiisiarst otsusesse, et kuni inimene ise riidesse ja lusika suu juurde tõstetud saab, ta riiklikku abi ei vaja. Ma ei mõista, miks selliseid asju ei otsusta komisjon, nagu see kirjade järgi peaks olema? Aga süsteemiga võitlemiseks peab olema palju parem tervis ja rohkem võhma kui minul. Ei usu ma õiglusesse selles riigis.

Tõbras

Kuna ma olin piisavalt loll, et mitte koheselt salvestada netiavarustest arvutisse pilti, mis oli postkaardi kujul kasutusel Tõpra jaoks, tuleb nüüd populaarseks saanud tegelast esitleda lihtsalt sarnase pildiga.

Sarnase pildi leidmine polnud tegelikult keeruline, sest prototüübiks olnud hobune oli välisvaatluse andmetel päris kindlasti friisi tõugu. Niisiis tegelikult mitte mingi kõrberatsu. Friisi hobused on Euroopas kuulus ja armastatud tõug ja kes vaadata oskab, märkab kindlasti ajalooteemalistes filmides üleni musti karvaste jalgadega tõllahobuseid. Must on tõu ainus lubatud värv. Kunagi nägin dokumentaalfilmi friisi hobustest. Nende liikumise sujuvus kaariku ees on hämmastav. Mäletan siiani aegluubis näidatud kaadreid kahehobusevankrit vedanud paari absoluutselt sünkroonsest liikumisest jooksul. Näidati ka rahvuslikku spordiala, milles osalejateks mees, naine ja hobune. Koostöö sisu oli järgmine: hobune jookseb kaariku ees traavi, peremees juhib hobust ning perenaine samal ajal korjab kaassõitjana teeäärsete postide otsast sõrmuseid sukavarda otsa. Eks tehke järele.

Ja kui juba Tõprast juttu tuli, siis vastus mitmeid kordi küsitud küsimusele: kuidas see tegelane tekkis. Väga lihtsalt. Mängija, kel polnud rollilehe järgi õiget ratsutamisoskust, otsustas endale osta kõige uhkema ja tulisema looma. Ning DM mõtles alatult: no oota sa...

Higgins tegi uue blogi

Ja ta isegi kirjutab sinna.

http://paves.wordpress.com/

Blogijamad

Hoidke teemal silm peal, kes pikki poste ei saa teha.

Link siin.

Mööbeldamine ja filmid

Järjekordne mööbli paikapanek ja asjade välja-sisse klapitamine. Imelik, aga mööbli lisandumisega tuli ruumi justkui juurde. Mingi Potteri efekt? Noh, et ruum paisub ilma oma väliseid mõõtmeid muutmata või midagi... Roosi passis meeste tegevust laua alt, Kiits sebis jalus ning oli sillas klaasustega kapist - matahan-matahan-matahan, mapean-mapean-mapean selle otsa saama... Nojah, aga kapp üle 2 meetri kõrge... ei riskinud ühestki riiulist ega diivanilt proovima hakata. Viimaks hüppas oma lemmikkohalt, lae alt kõlari otsast... oi kui rahul siis oli.
Vaatasime õhtul head vana filmi. Va banque ning selle teine osa Va banque 2. Oli sama hea kui kümmekond aastat tagasi kui seda viimati nägin. Soovitan. Ja kui vähegi aega-ruumi tekib, tuleb endale hankida Ogalindude korralik koopia. Üks väheseid filme, mis on aluseks olnud raamatust kõvasti üle. Muidugi hoiatus-hoiatus: seriaal ise on väga hea ja kuna ta nii hea oli, siis üritati lisakasu lõigata ja vändati juurde veel 4 seeriat alapealkirjaga The missing years. Vaat sellist sõnnikut kui need neli seeriat näeb ekraanil harva, nii et elamuse säilitamiseks käidagu neist kaarega mööda.

Tolkien

Moonike väitis oma blogis, et pärast pikki ja ränki kannatusi ja eksirännakuid on Tolkieni "Lõpetamata lood" nüüd trükist väljas ja müügis. Jõulusõnum, eks ole.

Rrrrrooosi!!!

Kiisul oli igav jälle, eks ole...

Mälestused

Lugesin foorumi esimese kokkutuleku teemat üle ja meenutasin vanu aegu. Oli rahvas, olid ajad... Nostalgia.

http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?t=793

Mida ma selle postiga öelda tahan: inimesed, kui teil on head sõbrad, kamp ja seltskond, siis nautige seda ning ärge lükake edasi ühtegi plaani, mille saab täide viia nüüd ja praegu. Sõpruskonnad ei ole igavesed, kui väga me seda ka ei sooviks.

Mõrtsukahing

You scored as Assault Rifle. You are soldier. Or you want to be a soldier. Or you just love military-type firearms. You need assault rifle. M16 or AK-47 will do good.

Assault Rifle 63%
Pistol 63%
Sniper Rifle 63%
Shotgun 63%
Revolver 50%
SMG 44%
Machinegun 31%

What Firearm Fits You Best?created with QuizFarm.com

Nagu näete, on tegemist tõelise mõrtsukahingega - ühesugune skoor lausa neljale relvale.

X-mehed

You scored as Jean Grey.
Jean Grey is likely the most powerful X-Man. She loves Cyclops very much but she has a soft spot for Wolverine. She's psychic so she can sense how others are feeling and tries to help them. She also has to control her amazing powers or the malevolent Phoenix entity could take control of her and wreak havok. Powers: Telekinetic, Telepathic

Jean Grey 85%
Cyclops 75%
Wolverine 65%
Rogue 50%
Iceman 50%
Emma Frost 45%
Storm 40%
Colossus 40%
Beast 35%
Gambit 35%
Nightcrawler 35%

http://quizfarm.com/test.php?q_id=37497&first=yes

Balzacist mõeldes

Vanni minnes mõtlesin millegipärast Balzacist. Vene ajal anti tema kirjatöid välja 15 köidet, igaüks nii 600 + x lehekülge paks. Kuskil kahekümnendates eluaastates sattusin teda lugema ja neelasin kõik need 16 köidet umbes nõnda, nagu inimesed praegu loevad Sõrmuste Isandat või Troonide mängu. Lugu lõppes muidugi tugeva kirjandusmürgitusega.
Aga tegelikult viis selle meenutamine hoopis mõttele, kuidas kirjandus muutub ajas. Lugege paarsada aastat tagasi kirjutatut - kõik tundub venivat, sündmusi on hõredalt... booring! Kui just tegemist pole Kolme musketäri või mõne muu seiklusjutuga. Nii nagu inimeste elu on muutunud kogu aeg kiiremaks, nii nõutakse ka raamatutelt üha rohkem tempokust. Enam ei saa lugeda lugemise pärast, sest aega on küllalt. Loed hetki näpistades, jupiti, sest üha vähem jääb aega lugemise või mõtlemise jaoks. Balzaci ajal oli raamatuid palju vähem ja lugemisaega palju rohkem. Kui targad võiksid olla inimesed praegu, kui neil oleks puhtalt lugemise jaoks nii palju aega käes? Kui nad ei peaks igapäevaselt tootma, tootma, tootma ja tarbima, tarbima, tarbima. Tootma selleks, et tarbida, ja tarbida selleks, et keegi saaks tootmisega end ära elatada. Tihtipeale kraami, mida tegelikult üldse tarvis pole. Üha suurema kasumi saamise nimel toidetakse inimestes kadedust ja saamahimu, õhutatakse olema väärtuslikum selle läbi, mis sul on, mitte selle läbi, mis sa ise oled. Võetakse inimestest viimast, et nad rohkem toodaksid ning et neil oleks vähem aega lugeda ja mõelda, sest mõtlemine võib viia maailmakorra kõikumiseni. Ai, Balzac, mässuõhutaja...

Keegi

... loodusesõbralik leiutaja võiks leiutada süsteemi, kuidas suunata kasutatud vanni- ja pesupesemise vesi väljakäigu loputuskasti. Mõelge, kui palju kena puhast vett saaks niiviisi kokku hoida...

Uskumatu

aga väljas paistab päike. Tubli kuu aega pole kohtunud. On see tõesti võimalik?

Drägonistidele

You scored as Storyteller. The Storyteller is in it for the plot: the sense of mystery and the fun of participating in a narrative that has the satisfying arc of a good book or movie. He enjoys interacting with well-defined NPCs, even preferring antagonists who have genuine motivations and personality to mere monsters. To the Storyteller, the greatest reward of the game is participating in a compelling story with interesting and unpredictable plot threads, in which his actions and those of his fellow characters determine the resolution. With apologies to Robin Laws.

Character Player 75%
Storyteller 75%
Tactician 70%
Casual Gamer 55%
Specialist 35%
Weekend Warrior 25%
Power Gamer 5%

What RPG Player (Not Character) Type Are You?

Avenüü

Avenüü on iluajakiri, sihuke peenemat sorti väljaanne, millele olen muu töö kõrvalt aega näpistades vene keelest mõne artikli tõlkinud. Ei hakka siinkohal kõnelema selle toimetuses viimastel kuudel toimunust, noh, igatahes oli täna sellel toimetajal viimane tööpäev enne parematele jahimaadele minekut (palun mitte mõista seda väljendit tavatähenduses! :P) Ja tuli mulle õhtul meil: Tere! Saadan tõlkimiseks juuksetrendi loo. I. Kratsisin kukalt ja mõtlesin, kes see sihuke on. Kirjaga oli kaasas 2 jpg faili ning selle ühe, mis vigane polnud, panen siinkohal teistelegi vaatamiseks välja.

Me ei räägi siinkohal nädalasest etteteatamisajast ka, eks ole, ega enda esitlemisest inimesele, kellega varem pole koostööd teinud... Ja niisuguse väljanägemisega asjandust pole mulle ka kusagil mujal varem ette visatud. Olen jah pirts, aga sellistel tingimustel küll tööle ei hakka, seda enam, et ütlesin juba ette, et teen neile seni, kuni "minu" toimetaja tööl on. Vot. Nii et kui tahavad jätkata, siis palju moosi ja viisakas kohtlemine palun.

Torm

Ennäe, isegi internet oli hommikul olemas, elektrist ja veest rääkimata... Pidu. Eile sai tehtud tavapärased ettevalmistused, puudevaru tuppa, ahi tugevamalt köetud, veevaru vannituppa... Loodame, et püsib. Mõtlesin, et jätan põnni koolist koju kui väljas hull torm - aga läks teine rõõmsasti kooli. Täna lühike päev ja ainult paarsada meetrit minna. Küll oleks tagasi tulnud, kui väljas väga kole oleks.

Viimasel ajal kipub kõik, mida kirja panna tahaks, meelest kaduma enne, kui blogini jõuan. Talveikaldus. Pime aeg mängib ilmselt oma osa. Päikest pole vist kuu aja jooksul rohkem näinud kui ühel päeval pool tundi. Imelik oli. Käisin kolmapäeval Tartus ja Järvselja metsa all oli lumi maas. Imelik oli. Kas on maailm imelikuks muutunud või olen see mina?

Sünkroonmagamine

Kusjuures - sellist sünkroonmagamist teevad nad täitsa tihti... Pildistama hakates olid asendid täpselt ühesugused.

Ajaliivad valmis

Kaheksa poognat kahe kuu ja 12 päevaga. Pole paha tulemus. Nüüd veel tekst üle lugeda. Raamatu lõpus oli lõiguke ka autori kohta:

Michael Hoeye elab koos oma naise Martha ja vana kassi Lioneliga Oregonis ühes kivimajas. Neil on seal seltsiks üheksa suurt tammepuud, kuus võimast nulgu, kolm paksu oravat, kuld-kollarähnide lärmakas perekond ja rändtsirkus, milles esinevad puukoristajad, pasknäärid, varesed, põhjavindid ja kuldnokad. Ajaliivad on tema teine raamat.

Nüüd nädalake majapidamisrõõme ja Brettoniat ning siis tere tulemast taas, Molly Moon...

Viimase moega kaasa minnes...

You are The Star

Hope, expectation, Bright promises.

The Star is one of the great cards of faith, dreams realised

The Star is a card that looks to the future. It does not predict any immediate or powerful change, but it does predict hope and healing. This card suggests clarity of vision, spiritual insight. And, most importantly, that unexpected help will be coming, with water to quench your thirst, with a guiding light to the future. They might say you're a dreamer, but you're not the only one.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Neli päeva migreeni

... mille vastu aitas aspiriin paremini kui migreenirohi. Peab ilmselt jälle marki vahetama hakkama.

Trükivead, mis väärivad jäädvustamist

Täna said juhtumisi meelde tuletatud ühest detailplaneeringust loetud näpukad, mida leidmise hetkel hullult naerdud sai. Väärivad jäädvustamist küll.

1) "Perspektiivsed vallateed on kantud planeeringu kaardile sinise täireaga."
2) "Säilitatav ja rajatav haljastus ning heakord:
Ehitust segavad isikud likvideeritakse (vt. joonis 2)"

Ajaliivad

„Vabandust. Siia ei tohi.” Kõhn suslik ajas käpad laiali, et tõkestada nende pääsemist trapile. „See on erapidu.”
„Me teame,” vastas Linka kärsitult. „Me oleme külalised. Mis asjus te õige arvate meid siin olevat?”
Trapivaht põrnitses hiirepiiga porist nägu ja Hermuxi rebenenud ja musti rõivaid. „Te pole pulmapeoks sobivalt riides,” teatas ta külmalt.
„Loomulikult mitte!” teatas hiirepiiga ärritunult. „Me oleme terve päeva siia teel olnud. Me läheksime nüüd meelsasti pardale riideid vahetama enne kui tseremoonia algab.”
„Oodake üks hetk,” ütles suslik ning ta ümmargune nägu selgines. „Külalisi ei ole! Mulle tuleb nüüd meelde, et isand Stepfitchler ütles nõnda.”
„Mis pulm see ilma külalisteta on?” vaidles Hermux.
„Ma poleks tahtnud seda öelda...” alustas Linka juba leebemalt, „kuid teil on õigus. Me pole külalised selle sõna tavalises tähenduses. Mina olen Moozella Corkin...”
„Seesama Moozella Corkin?” päris suslik hämmeldunult. „Seltskonnauudiste kajastaja?”
„Seesama,” tegi Linka talle silma. „See siin on minu assistent Trevin,” noogutas ta Hermuxi suunas ning osutas seejärel Birchile. „Ja too on minu fotograaf Filch. Ja kuidas oleks teie nimi?”
„Blurt.”
„Blurt, me oleme siin delikaatses olukorras praegu. Preili Mertslin müüs minu ajalehele ainuõiguse oma pulmapeo kajastamiseks. Kui aus olla, siis me maksime talle selle eest suure summa.”
Ta sosistas numbri suslikule kõrva.
„Ossajeerum!” ütles Blurt.

Katsetasin pikemat postitust, aga nagu näha juuresolevalt õppevideolt, see ei õnnestunud. Nüüd jääb loota vaid Olümpose jumalatele ehk siis ükskord ometi katsuda jõuda windooza vahetamiseni ja IE 7 installini. Äkki aitab? Noh, sama tõenäoliselt võib aidata pool kilo rosinajäätist...

Ma kaeban

... Vahur Kersna peale. Mul oli siiras plaan minna pärast põnni koolisaatmist tagasi magama. Ja mis te arvate, kas see õnnestub, kui Kersna teeb neljapäeviti Vikerraadio hommikuprogrammi? Oh ei, nokitsed tasakesi askeldada, kõrv raadio poole keeratud.

Igatalvine köha on jälle platsis, ehkki talvest on asi kaugel. Ootame siis kevadet, ega see enne üle lähe.

Esimene seanss Wodet

... lõppes tavalisel ajal ehk siis kell kolm. Mängijatel oli imelik teise rolli sisse elada. Minul ei olnud, aga tõdesin taas, et lahingu juhtimine on viimane asi, mida tegema peaksin. Isegi d10-s, mis on palju lihtsam. Muidu oli asi vähemalt minu poolt vaadates okei. Praegu ei ole veel okei. Praegu on pohmakas nagu ikka. 2,5 + 2 tundi und... Praeguseks peaks hunnik tööd tehtud olema, aga mina alles kohvitan. Häbi ja teotus mulle.

Wode

Pärast kolme ja poolt kuud Brechlenit hakkan Wodega tasakesi ohje jälle enda kätte korjama.

Me armastame kaste ja kappe

Köögindus

Vennas juba helistas hommikul ja küsis, ega kapid veel alla pole kukkunud. Sein, mille külge need kinnitati, on tuhaplokist ja nii pude, et üks kinnituse jaoks puuritud auk venis piisavalt suureks, et sinna näpp sisse toppida. Loodetavasti saan jõuludeks üleüldise segaduse ära kasitud. Muidu poleks hullu, aga tööd peab ka tegema vahepeal. Hiired saavad umbes järgmise nädala lõpuks ühele poole ning järgmine töö on ka teada: Molly Mooni teine raamat "Molly Moon Stops The World". Esimene osa "Molly Mooni hämmastav hüpnoosiraamat" peaks lähemas tulevikus trükikojast müüki jõudma. Nagu ka Hoeye hiirtesarja esimene raamat "Aeg ei peatu ühegi hiire jaoks".

Võib kahtlustada, et

... Brettonia kroonika iga postitust loeb foorumis umbes 200 inimest. Muljetavaldav.

Valgus täitis kogu ukseava, tuppa minna tahtes oleks Roy pidanud sellest läbi astuma. See sarnanes endisele päikesejänkule, kuid oli tublisti suurem. Roy puudutas seda ettevaatlikult sõrmeotstega. Sama soe kui ennegi. Punane ja roheline valgus väreles ja liikus, nad segunesid, kuid ei lahustunud teineteises. Ilderian tõstis samme kuuldes pilgu oma töölt, märkas valgust ja hakkas juba maagiatajuloitsu alustama, kuid loobus siis sellest mõttest ja üritas valgusest läbi koridori astuda. Ukseavas kattis õhuke värelev kile. Kui Roy seda veel kord puudutas, lahvatas valgus tervesse tuppa laiali. Ilderian tundis nõrka sooja tuult ning sama tundis ka läve taga seisev Roy, kui valgus ta endasse mähkis. Ilderian hingas sooja tuult sisse ning see jäi sõõrmeid kõditama. Feimir tormas trepist alla, Ebony ja Benno kannul. Nüüd oli terve Ilderiani kamber virmalisi täis, noormees ise aga seisis lävel valguse sees ning nautis seda. Roy taganes kaugemale. Tema oli ettevaatlik.
Feimir trügis ukseni ja silmitses toas toimuvat. Siis lausus: „Wayanna tempel on juba mitu tundi sellist valgust maast laeni täis.” Ta vaatas teraselt kordamööda Ilderiani ja Roy otsa ning astus siis üle läve.
„Wayanna tempel?” küsis Roy, kuid haldjas ei vastanud midagi, lihtsalt seisis seljaga ukse poole. Roy nihkus lähemale, tahtes näha, mida Feimir teeb. Haldjas oli käed ette sirutanud ning valgus koondus tasapisi ta ülespoole pööratud peopesade kohale. Üha rohkem kogunes see Feimiri kohale ja ümber, koondus siis üha tihedamalt kätele, lahvatas korraks ja kustus. Tuba muutus peaaegu pimedaks. „Miks sa selle ära võtsid?” nurises Ilderian. „Pigem – mida sa tegid?” päris Roy.
Feimir pööras end aeglaselt nende poole. Ta peos oli valge roos, mille habrast punga ta teise käega toetas.

Mööbeldatud

Selleks korraks. Kolm ülemist ja kaks alumist köögikappi, pliit ja uus kraanikauss. Nii armas on vaadata, kuidas mehed asjalikult tööd teevad. Nüüd on ihu väsinud ja selg valutab pikast püstiolekust, aga süda on rahul. Küll läheks ja möllaks praegu kasida ja paigutada, kui ainult jaksaks.