Kolitud

Uus aadress lanasidhem.wordpress.com

Tere tulemast.

Vol 3

Neetud blogger... tagumine aeg siit ära kolida, saaks ehk ühe mõtte ühes postis ära öelda...

Mida ma Laari puhul kõige rohkem kardan, on tema välismaised peremehed. Rootsi pankur, sõber Helenius annetas IRL-ile valimiskampaaniaks miljoni ning päev enne valimisi esines juba ajakirjanduses üsna omanikutoonis õpetusega, milline Eesti järgmine valitsus peab tema meelest olema. Mida ta oma miljoni eest vastu tahab? Las ma oletan. Eestlased on end Rootsi rahast lõhki laenanud ja kui peaks majanduses mingi pauk tulema, siis kellele hakkavad kuuluma nende maad ja majad? Rootsi rahale... Ning välismaalasel pole sooja ega külma, kas siin elavad eestlased või hiinlased, peaasi, et papp jookseb. Oli see miljon selleks, et valitsus siis vait püsiks ega segaks panka värskelt omandatud varadega omatahtsi toimetamast?
Eks elu näitab.

Eelmise posti jätkuks

Pikemat posti ei lase blogger teha, rääkimata sellest, et ta lubaks teksti kirjaaknast ära kopeerida või midagi...

Eelmise posti jätkuks nii palju, et nõnda mõtlejaid on palju ja tuleb üha juurde. Või siis kasvab nende häälekus koos poliitika agressiivsusega. Tegelikult pole see üldse ime, arvestades vahepealset riiklikult propageeritud seisukohta, mille järgi üle 35 inimene oli nõukogude igand ja kasutu olend, kes kõlbas vaid nõusid pesema paremal juhul. Kas keegi mäletab Orwelli Loomade farmist kutsikaid, kelle siga emalt ära võttis ja endale ihukaitseks kasvatas? Need meil nüüd poliitikas hauguvadki, sest tahtlikult lõhuti ära põlvkondade vaheline side. Sina pead oma vanemaid vihkama, sest nad olid kommunistid. Kui sa ei hääleta meie poolt ega vihka koos meiega neid, keda meie vihkame, oled idikas, mats, ..., ..., ..., ..., ja kesik, kesik, kesik, et sa ometi kärvaks koos oma Edgariga! Penskarid ahju! Heil Mart!

Niiviisi see vasakpoolseks pöördumine toimubki. Inimene väsib sellest, et teda kümmekond aastat on kõikvõimalike sõnadega sõimatud ning hinnatud vaid selle järgi, palju ta oma peremehele sisse tuua võiks. Ta läheb sinna, kus teda ei põlata ka siis, kui ta on vana, vaene või haige. Või siis hääletab nende vastu, kes teda maha lasta tahavad. Arvestades vanurite osakaalu suurt kasvu ühiskonnas tuleb arvestada sellega, et nende hääled lähevad üha rohkem vasakpoolsetele. Seda enam, et nad mäletavad aega, mil lugu peeti nii vanadest, kes olid oma panuse ühiskonna arengusse andnud, kui ka neist, kes kätega tööd teha oskasid. Ansip on piisavalt arukas, et sellega arvestada. Laar mitte.

Valimiskommentaar

Ansipiga saab hakkama.
Seda ma ei usu, et Laar lepiks number kahe positsiooniga. Pigem hakkab ta juba homsest Ansipi toolijalgu saagima. Postimees oli juba enne valimisi pigem IRL häälekandja kui Reformskaja Pravda, milleks teda varem sõimati. Nii et seal hakkab tõenäoliselt avalikustuma skandaale, mis nõuaksid Ansipi tagasiastumist. Ja teadagi, kes siis posti üle võtab.
Aga Eesti liigub vasakule. Seda näitab sotsidele ja rohelistele antud häälte arv. Rohelisi on alateadlikult vasakpoolseteks peetud ja häda neile, kui peaks selguma, et nad seda tegelikult pole. Otsitakse uut vasakpoolsust. Ehk tuleb varsti aeg, kus Eestis ratifitseeritakse ka need sotsiaalharta punktid, kus on öeldud, et vanuril on õigus riigi abile ning et inimesel on õigus eluasemele.

Kes hääletasid IRL poolt... nad on ilmselt piisavalt noored, et mitte omada tuttavaid, kes omal ajal aastakümneid omaks arvatud kodudest välja tõsteti, et keegi saaks maad ja majad maha müüa. Osa inimesi ei saanudki pärast seda enam jalgu alla. Milleks meie edukale inimesele teadmine, kuidas tekkisid kodutud ja prükkarid? See ei huvita teda, kuni tal on olemas noorus, töö ja tervis. Ja need kõik näivad olevat igavesed.

Kuid ei ole.
Katkist inimest ei ole kellelegi vaja. Ta on kasutatud ning läheb prügimäele. Meie edukas riigis visatakse rämps lihtsalt ära.
Katkine inimene hakkab lugema igavesti noorteks ja edukateks jääjate seisukohti. Ta avastab ajalehest ühe tuntuma iseseisvuse taastaja nekroloogi alt kaastundeavalduste ja tunnustuse vahelt rõõmuhõiske "küll on tore, et ära suri, nüüd saab kesk ühe hääle vähem ja kui nüüd need lollakad maapenskarid ja venelased ka ära sureks, ei saaks kesk üldse midagi".

Meelespidamiseks endale ja teistele

Taliesin kolis järjejutu ära.
http://suuredpesakonnad.blogspot.com/

Molly Moon 2

„Kuidas väga kuulsad inimesed end tunnevad, teades, et nii palju rahvast maailmas teab neid nägupidi? Kas nad hakkavad ennast siis üliinimesteks pidama?” küsis Molly Metsalt ühel päeval, kui ta istus põrandal ja sorteeris värvilise klaasi kamakate seat paremaid tükke välja.
„Rumalad hakkavad küll,” ütles Mets. „Targad saavad aru, et neil lihtsalt vedas, et nad sündisid olema need, kelleks nad said – et neil on anded ja et nad sattusid olukordadesse, mis nad tippu tõstsid. Nad teavad, et kuulsus ei tee tuntud isikut paremaks inimeseks. Kuulsus on nagu püramiid. Kõige kuulsamad on tipus, veidi vähem kuulsad allpool ja täiesti tundmatud inimesed on all. Aga õnn on nagu muna. Sa võid öelda, et õnnelikud inimesed on muna pealmises osas, keskmiselt õnnelikud keskel ja õnnetud alumises osas. Palju kuulsusi on õnnetud ja muna alumises osas. Ma oleksin parema meelega selle muna tipus kui püramiidi tipus.”
„Aga,” jätkas Molly, „miks siis inimesed kuulsust nii eriliseks peavad?”
„Äkki arvavad nad ekslikult, et kuulsus on tee õnne juurde.”
„Ma tean hirmus palju inimesi, kes loevad staaride elu kohta ja ihkavad sama kuulsad olla.”
„Need ajakirjad on kanapaska täis. Kui neid on mõnda aega loetud, hakkavad lugejad tundma, nagu oleks nende endi elu kanapask. Ja mõtlemine, et sinu elu on kanapask, pole üldse hea. Kanapask haiseb. Ma peaksin seda hästi teadma.”
Molly vaatas väikest kana väljas, kes näis kavatsevat muneda ühte Metsa jalavarju.
„Molly, elu on justkui suvevaheaeg. See on hetkega möödas. Me kõik oleme tehtud tähtedelt pärinevatest süsinikumolekulidest ning sel hetkel, kui sureme, muutume me jälle sellekssamaks tähetolmuks.”
„Nii et me kõik ei pruugi olla tähed,” nentis Molly, „aga tähetolmust oleme me kõik.”

Poliitika

... on asi, millest ma tavaliselt ei räägi, sest minu seisukohad sel alal ei lähe enamjaolt kokku selle Ainsa ja Õige mõtteviisiga meie poliitikas, millega mittenõustumise eest saad parimal juhul hullult sõimata. Pealegi olen piisavalt vana, et mäletada ajalugu ja poliitikat piisavalt hästi, et juba selle eest võiks maha lasta. Igatahes mul on tõsiselt hea meel näha, kuidas Postimehe kommentaarides IRL rahvas Keskerakonnale hääli korjab. Sõimaku aga pealegi lollideks ja kesikuteks ja idikateks ja kommunistideks ja kelleks iganes ja ähvardagu tuumakatastroofi ja veeuputusega, mis tulevad siis, kui neid ei valita. Lolle matse tuleb peksta ja palju, et valima läheksid ja veel õigesti kah valiksid. Eks matsid lähevadki siis valima - aga valivad selgest protestimeelest keelatud vilja. Mina kavatsen sedasama teha. Jumal tänatud, seekord on Laarile päris palju alternatiive. Ükskõik mis või kes, aga mitte Laar.

Poes

... oli pakkumine, millest ei saanud keelduda. Šokolaadis sefiiri hinda oli alandatud peaaegu poole võrra. Arvake ära, kes andus magusaorgiale ja kaotab nüüd ilmselt tüki oma niigi olematust voolujoonelisusest.