Kolitud

Uus aadress lanasidhem.wordpress.com

Tere tulemast.

Vol 3

Neetud blogger... tagumine aeg siit ära kolida, saaks ehk ühe mõtte ühes postis ära öelda...

Mida ma Laari puhul kõige rohkem kardan, on tema välismaised peremehed. Rootsi pankur, sõber Helenius annetas IRL-ile valimiskampaaniaks miljoni ning päev enne valimisi esines juba ajakirjanduses üsna omanikutoonis õpetusega, milline Eesti järgmine valitsus peab tema meelest olema. Mida ta oma miljoni eest vastu tahab? Las ma oletan. Eestlased on end Rootsi rahast lõhki laenanud ja kui peaks majanduses mingi pauk tulema, siis kellele hakkavad kuuluma nende maad ja majad? Rootsi rahale... Ning välismaalasel pole sooja ega külma, kas siin elavad eestlased või hiinlased, peaasi, et papp jookseb. Oli see miljon selleks, et valitsus siis vait püsiks ega segaks panka värskelt omandatud varadega omatahtsi toimetamast?
Eks elu näitab.

Eelmise posti jätkuks

Pikemat posti ei lase blogger teha, rääkimata sellest, et ta lubaks teksti kirjaaknast ära kopeerida või midagi...

Eelmise posti jätkuks nii palju, et nõnda mõtlejaid on palju ja tuleb üha juurde. Või siis kasvab nende häälekus koos poliitika agressiivsusega. Tegelikult pole see üldse ime, arvestades vahepealset riiklikult propageeritud seisukohta, mille järgi üle 35 inimene oli nõukogude igand ja kasutu olend, kes kõlbas vaid nõusid pesema paremal juhul. Kas keegi mäletab Orwelli Loomade farmist kutsikaid, kelle siga emalt ära võttis ja endale ihukaitseks kasvatas? Need meil nüüd poliitikas hauguvadki, sest tahtlikult lõhuti ära põlvkondade vaheline side. Sina pead oma vanemaid vihkama, sest nad olid kommunistid. Kui sa ei hääleta meie poolt ega vihka koos meiega neid, keda meie vihkame, oled idikas, mats, ..., ..., ..., ..., ja kesik, kesik, kesik, et sa ometi kärvaks koos oma Edgariga! Penskarid ahju! Heil Mart!

Niiviisi see vasakpoolseks pöördumine toimubki. Inimene väsib sellest, et teda kümmekond aastat on kõikvõimalike sõnadega sõimatud ning hinnatud vaid selle järgi, palju ta oma peremehele sisse tuua võiks. Ta läheb sinna, kus teda ei põlata ka siis, kui ta on vana, vaene või haige. Või siis hääletab nende vastu, kes teda maha lasta tahavad. Arvestades vanurite osakaalu suurt kasvu ühiskonnas tuleb arvestada sellega, et nende hääled lähevad üha rohkem vasakpoolsetele. Seda enam, et nad mäletavad aega, mil lugu peeti nii vanadest, kes olid oma panuse ühiskonna arengusse andnud, kui ka neist, kes kätega tööd teha oskasid. Ansip on piisavalt arukas, et sellega arvestada. Laar mitte.

Valimiskommentaar

Ansipiga saab hakkama.
Seda ma ei usu, et Laar lepiks number kahe positsiooniga. Pigem hakkab ta juba homsest Ansipi toolijalgu saagima. Postimees oli juba enne valimisi pigem IRL häälekandja kui Reformskaja Pravda, milleks teda varem sõimati. Nii et seal hakkab tõenäoliselt avalikustuma skandaale, mis nõuaksid Ansipi tagasiastumist. Ja teadagi, kes siis posti üle võtab.
Aga Eesti liigub vasakule. Seda näitab sotsidele ja rohelistele antud häälte arv. Rohelisi on alateadlikult vasakpoolseteks peetud ja häda neile, kui peaks selguma, et nad seda tegelikult pole. Otsitakse uut vasakpoolsust. Ehk tuleb varsti aeg, kus Eestis ratifitseeritakse ka need sotsiaalharta punktid, kus on öeldud, et vanuril on õigus riigi abile ning et inimesel on õigus eluasemele.

Kes hääletasid IRL poolt... nad on ilmselt piisavalt noored, et mitte omada tuttavaid, kes omal ajal aastakümneid omaks arvatud kodudest välja tõsteti, et keegi saaks maad ja majad maha müüa. Osa inimesi ei saanudki pärast seda enam jalgu alla. Milleks meie edukale inimesele teadmine, kuidas tekkisid kodutud ja prükkarid? See ei huvita teda, kuni tal on olemas noorus, töö ja tervis. Ja need kõik näivad olevat igavesed.

Kuid ei ole.
Katkist inimest ei ole kellelegi vaja. Ta on kasutatud ning läheb prügimäele. Meie edukas riigis visatakse rämps lihtsalt ära.
Katkine inimene hakkab lugema igavesti noorteks ja edukateks jääjate seisukohti. Ta avastab ajalehest ühe tuntuma iseseisvuse taastaja nekroloogi alt kaastundeavalduste ja tunnustuse vahelt rõõmuhõiske "küll on tore, et ära suri, nüüd saab kesk ühe hääle vähem ja kui nüüd need lollakad maapenskarid ja venelased ka ära sureks, ei saaks kesk üldse midagi".

Meelespidamiseks endale ja teistele

Taliesin kolis järjejutu ära.
http://suuredpesakonnad.blogspot.com/

Molly Moon 2

„Kuidas väga kuulsad inimesed end tunnevad, teades, et nii palju rahvast maailmas teab neid nägupidi? Kas nad hakkavad ennast siis üliinimesteks pidama?” küsis Molly Metsalt ühel päeval, kui ta istus põrandal ja sorteeris värvilise klaasi kamakate seat paremaid tükke välja.
„Rumalad hakkavad küll,” ütles Mets. „Targad saavad aru, et neil lihtsalt vedas, et nad sündisid olema need, kelleks nad said – et neil on anded ja et nad sattusid olukordadesse, mis nad tippu tõstsid. Nad teavad, et kuulsus ei tee tuntud isikut paremaks inimeseks. Kuulsus on nagu püramiid. Kõige kuulsamad on tipus, veidi vähem kuulsad allpool ja täiesti tundmatud inimesed on all. Aga õnn on nagu muna. Sa võid öelda, et õnnelikud inimesed on muna pealmises osas, keskmiselt õnnelikud keskel ja õnnetud alumises osas. Palju kuulsusi on õnnetud ja muna alumises osas. Ma oleksin parema meelega selle muna tipus kui püramiidi tipus.”
„Aga,” jätkas Molly, „miks siis inimesed kuulsust nii eriliseks peavad?”
„Äkki arvavad nad ekslikult, et kuulsus on tee õnne juurde.”
„Ma tean hirmus palju inimesi, kes loevad staaride elu kohta ja ihkavad sama kuulsad olla.”
„Need ajakirjad on kanapaska täis. Kui neid on mõnda aega loetud, hakkavad lugejad tundma, nagu oleks nende endi elu kanapask. Ja mõtlemine, et sinu elu on kanapask, pole üldse hea. Kanapask haiseb. Ma peaksin seda hästi teadma.”
Molly vaatas väikest kana väljas, kes näis kavatsevat muneda ühte Metsa jalavarju.
„Molly, elu on justkui suvevaheaeg. See on hetkega möödas. Me kõik oleme tehtud tähtedelt pärinevatest süsinikumolekulidest ning sel hetkel, kui sureme, muutume me jälle sellekssamaks tähetolmuks.”
„Nii et me kõik ei pruugi olla tähed,” nentis Molly, „aga tähetolmust oleme me kõik.”

Poliitika

... on asi, millest ma tavaliselt ei räägi, sest minu seisukohad sel alal ei lähe enamjaolt kokku selle Ainsa ja Õige mõtteviisiga meie poliitikas, millega mittenõustumise eest saad parimal juhul hullult sõimata. Pealegi olen piisavalt vana, et mäletada ajalugu ja poliitikat piisavalt hästi, et juba selle eest võiks maha lasta. Igatahes mul on tõsiselt hea meel näha, kuidas Postimehe kommentaarides IRL rahvas Keskerakonnale hääli korjab. Sõimaku aga pealegi lollideks ja kesikuteks ja idikateks ja kommunistideks ja kelleks iganes ja ähvardagu tuumakatastroofi ja veeuputusega, mis tulevad siis, kui neid ei valita. Lolle matse tuleb peksta ja palju, et valima läheksid ja veel õigesti kah valiksid. Eks matsid lähevadki siis valima - aga valivad selgest protestimeelest keelatud vilja. Mina kavatsen sedasama teha. Jumal tänatud, seekord on Laarile päris palju alternatiive. Ükskõik mis või kes, aga mitte Laar.

Poes

... oli pakkumine, millest ei saanud keelduda. Šokolaadis sefiiri hinda oli alandatud peaaegu poole võrra. Arvake ära, kes andus magusaorgiale ja kaotab nüüd ilmselt tüki oma niigi olematust voolujoonelisusest.

Täieline laatsaret

Ilmselt hakkab see gripp nüüd meile jõudma, mis vahepeal pool kooli tühjaks tegi. Põnn läks hommikul kooli ja minestas riietehoius. Läksin talle järele ning avastasin ka enda olevat minestamise äärel. Kõigil kolmel on hull peavalu. Palavik õnneks veel väga suur pole.

Ning korsten ütles eile õhtul üles. Umbes jälle. Kümme päeva pidaski vastu. Jess.

Aru ma ei saa, mis jama

...see on, et kui ma öösel 1 ja 3 vahel üles ärkan, siis enam magama ei jää. Mõnikord harva ei suuda juba õhtul magama jääda. Ei ole kohvi ega tee viga, eile jõin piparmünditeed ja ikka hakkas uni tulema alles veerand tundi enne äratuskella. Sellist asja juhtub kord-paar nädalas ja loomulikult pole järgmine päev eriti viljakas.

Huvitav, kas kõik DM-id seisavad lõpuks silmitsi tundega, et mängijad vajavad neid ainult sedavõrd, kui palju nad mängu teha jõuavad? Olen selleteemalist juttu mujalt ka kuulnud, pole ainult isiklik kogemus.

Kassid

Liisu otsustas, et veebruari lõpp on parim aeg kasuka vahetamiseks. Pärast seda kui põnn ta ära harjas, on kass turja pealt kiilakas ega taha ahjutoast eriti välja tulla. Külm, noh.

Roosi mängib üha lustlikumalt ja rohkem ja hüppab meelsasti läbi õlgedest rõnga, millesse ta veel mõne kuu eest ilmselgelt kinni oleks jäänud. Tema tuttav tihane muutub iga päevaga ülbemaks. Sattusin peale stseenile, kus tihane oli tagumiku vastu aknaklaasi toetanud, saba lehvikuna klaasil laiali, ja õgis süüa, samal ajal kui vaene väike kass meeleheitlikult ta tagumiku koha pealt klaasi kraapis. Tihane temast igatahes välja ei teinud.

Kiits on endistviisi jutukas ning jookseb kohe kohale, kui keegi kusagil kedagi kallistab. Näib, et süstid on andeks antud, mõlema vastu nühib end ühtviisi. Kõhualune on ikka veel roosa.

Haige, haigem, veel haigem

Meie igapäevast palavikku anna meile tänapäev. Kriipse lisandub iga päevaga. Eile olin sunnitud voodisse minema. Täna olin sunnitud mõnda aega seal olema.

Näib, et koolivaheajal on jällegi laager tulemas. See on tegelikult nii armas, et inimesed on valmis seda pikka, kulukat ja tüütut teekonda siia ikka ja jälle ette võtma, et süüa nii palju pelmeene kui sisse läheb ja muidu lõbutseda. Vahepeal oli küll tunne, et elu läheb oma loomulikku rada edasi, nooremad kasvavad suureks ning pühenduvad muudele asjadele. Vanainimestega suhtlevad meie riigis vaid imelikud noored, eks ole.

Ja kui veab, siis tuleb järgmisel nädalal Seitsmenda Mere teine mäng ja veel üks uus mäng. Kaks tegelast alustavad oma elu ja võitlusi. Võimalus vahepeal ise mängida saada peaks natuke ajutegevust ergutama.

Molly Moon 2 - filmistaaride õhtusöök

Hercules Stone vahtis kulme kortsutades oma taldrikut. „Ma ei saa seda süüa,” urises ta. Mehe isiklik kelner ilmus kui nõiaväel tema kõrvale. „Ma mõtlesin, et kokale sai öeldud, kuidas ta mu burgerit peab tegema. Juust käib liha peale ja kurgid tomati ja salati vahele, mitte salati peale. Sinep käib liha alla, mitte peale, ja majonees peab olema kurgi ja tomati vahel.”
„Ma vabandan, härra,” ütles kelner, „kokal on väga raske järjestust meeles pidada, sest see muutub kogu aeg.”
„Ma ei saa seda süüa,” teatas Hercules Stone ja keeras siis nagu hellitatud põngerjas oma taldriku kummuli.
„Oh taevake!” ütles Suky Champagne teiselt poolt lauda. „Nüüd ei suuda ma oma salatit seedida.”
Cosmo Ace oli kaastundlikum. „Ära nüüd muretse, Herc.”
Kuid Suky kõrval istuv King Moose tõstis kaheksaharulise küünlajala enda eest ära, nõnda et ta sai Hercules Stone’ile silma vaadata.
„Vat mis ma sulle nüid kostan, Stone,” lõrises ta. „Kui sa sedapsi edasi käitud, siis saad sa minult rusikaburgeri söögiks. Ja selle peal ep ole ei majoneesi ega kurki ega sinepit. See tuleb just sihukesena nagu tema on ja virutab su kenad hambad suust minema, nii et edaspidi sööd ainult suppi.”

Ära hõiska enne õhtut

Kuuldused köhast vabanemisest olid liialdatud. Ta sai alatutest plaanidest kuidagiviisi teada ega suvatsenud kuhugi minna. Palavik on ka tagasi. Ära on tüüdanud nädalate kaupa niiviisi vinduda, ehkki olgem ausad, minu puhul on igal talvel paar kuud niiviisi väikese palavikuga püstijalu põdemine sama tavaline asi kui et lumi on maas.

Roosi sattus täna ülbe tihase peale, kes ettevaatliku käpaga katsumise peale kuhugi ei läinud ja kassil end läbi jääs klaasi pikalt uurida laskis. Kas oli kõht nii tühi, et passiv elukas korda ei läinud, või oli tegemist targa tihasega, kes teadis, kui hea asi on klaas peki ja kassi vahel. Seda igapäevast tihasejahti on täitsa põnev jälgida, Roosi on täpselt sellise olekuga alati, nagu ta tõesti ei julgeks lindu kõvemini puutuda kui vaid pehme käpaga. Ühe sellise uurimise ajal tuli Kiits, käratas teisele: "Loll, see on toit!" ja andis käpaga pläu piki nina, et too jahti ei segaks. Teine siis tõmbaski viisakalt end tugitooli peale tagasi ja jälgis, kuidas õige küttimine käib. Mitte et Kiits kunagi õues käinud või lindu püüdnud oleks...

Meeldetuletus

Peagi peaks müügis olema Muusa teine number ja selles lugu drägonist ja drägonistidest.