Ühele vennikesele tahaks vastu seletada

...aga ei viitsinud tema blogisse nii pikka kommentaari kirjutada. Teemaks oli armastus, ehk õigemini selle olemasolu puudumine. Ei viitsi vaidlema hakata, kõnelen vaid oma elukogemust.

Selleks, et armastus olemas oleks, peab ise tahtma ja oskama armastada, mida annad, seda saad ka vastu, nii et kui elad ainult endale ega hooli teistest just sellistena, nagu nad on, siis pole tõenäoliselt ka armastust kusagilt tulemas. Kui väga veab, satuvad kaks hoolivat kokku ja siis on tulemus väga ilus. Selleks, et osata armastada ühte inimest täiuslikult, peab seda kaua ja kannatlikult paljude peal harjutama (ma ei pea siinkohal silmas seda füüsilist poolt, vaid inimarmastust üldse).

Mhh, mõnikord paistate te kõik, viimne, kui üks, väga haledad, see, kuidas lasete lihtlabasel mingi armastuse klišeel enda üle võita, nagu see oleks elu ise, siis võite rahus mõelda, et pole olemas sellist asja nagu tõeline armastus, on ainult suht mõttetu kiindumus või kuum iha, ja nende kahe asja vahel ollakse nii sõltuvuses, et tehakse lihtsalt madalaid asju.Ma ei tea, ma pole uskunud kunagi armastusse, ei usu praegu, kindlasti hüppavad selline võhikud nüüd välja ütlevad, et on ikka küll, oota oma aega ja muu tühijad õpetussõnad.Inimesed on rumalad, neid on tore kuulata, kui nad räägivad oma seiklustest ja ebaõnnestumistest.

Muigab selle peale. Viinamarjad võivad teinekord tõesti hapud olla. Milleks vaadata põlgusega neid, kes vähemalt otsivad viisi, et neid kätte saada ja proovida? Tore muidugi, kui vähemalt mõni tark olemas on, kes sellisest madalusest üle ning juba enne kahekümnendat eluaastat teab, kuidas maailma asjad täpselt käivad.

Elu on näidanud, et armastatakse eelkõige inimest, kes on isiksus. Kuni käid ringi ja otsid niutsudes, kes sind armastaks, tõmbutakse pigem kaugemale. On jah elu julm, midagi pole teha. Kui hakkad selle asemel tegelema millegi muu huvitavaga, julgetakse sind lähemalt uurima tulla ning tulemused võivad olla ootamatud ja hämmastavad.

Asi kisus natuke õelaks ja natuke kaldu, aga noh, ärge olge pahased, et ma ei usu armastusse, sest tegelt sellist ei saa olla ega ole ka.Ma olen liiga palju kuulanud teisi, vb on selles viga aga ma olen samas ise liiga palju näinud ikkagi lõpptulemusi, vaadake oma ema-isasi ja küsige, kui õnnelikud nad ikkagi nad on?!

Kui teemandid on haruldased, kas see tähendab, et neid pole olemas?

Ma ei tea, mul on nüüd kaks aastat suur ja ilus teemant käes olnud, peaksin ma nüüd ütlema, et seda pole olemas? Pähh, mindagu metsa oma jutuga.