Tänane tsitaat

Ants Miller kirjutab BAASis "Surelike masinate" kohta järgmist:

Kristjanil on muidugi õigus, kui ta kogu selle loo absurdsuse letti laob. Tehniliselt võimatu ja usutamatuid kokkusattumusi täis. Samas aga saab palju andeks anda just sellesama mõnusa idee ja keelekasutuse pärast. Midagi ei ole teha, diagnoos young adult tähendab praktikas ka seda, et need, kes peavad ellu jääma, veetakse igast võimatust supist välja ja need, kes peavad surma saama, killitakse lõdva randmega. No ja isegi sellises mängupaigas nagu Eesti, mille sõjavägi päris armeedega võrreldes vanas mõisas tegutsevat loovuslaagrit meenutab, ei õnnestu tüübil pühameest mängides laevade õnnistamise ettekäändel pommidega angaari kõndida... Ent ikkagi, tahaks kah ära tuua ühe lõigu, mis iseloomustab raamatu irvmusta huumorit, mille eest ma talle palju andeks annan:

Tere tulemast TUNBRIDGE WHEELSI!
Rahvaarv (500) (467) 212 ja tõuseb kogu aeg!

Jutuga suht päri. Ning toodud tsitaat on ka minu lemmikute hulgast. Tiritammele sai kunagi naljatamisi pakutud ideed hakata välja andma raamatusarja nimega Speedwell. Sinna koondataks teiste kirjastuste poolelijäetud sarjad. Speedwell oli nimelt linn "Surelikes masinates", mis elatas end suuremate linnade prügimägedelt leitust. Aga viimaste kuulukate põhjal tahtvat Varrak oma poolikud sarjad ise ära teha. Elame, näeme. Siis usun, kui näen. Kui mainet on tükk aega ühesuunaliselt kujundatud, võtab tükk tööd, enne kui seda vastassuunda keerata õnnestub ja enam ei arvata koeraks heintel, kes ise ei söö ja teistele ei anna. Kui nad selle ära suudavad teha, siis au ja kiitus, aga seni väheke skeptiline seisukoht.