Teine inglise keele tund

... möödus sama lõbusalt kui esimene. Naised harjutasid üksteist grammatiliselt õigesti sõimama.

Nali naljaks, tegelikult on nad tublid ja hakkamist täis ning ma usun, et kolm neljast saavad kuu aja pärast komisjonis vähemalt suulise osaga hakkama (ptüi-ptüi-ptüi, kolm korda üle õla, et ära ei sõnaks). Pole lihtne pärast tööpäeva kalatsehhis hakata nullist keelt õppima, ise vanuselt 35-45 vahel. Sõnade kirjapildi koha pealt pigistasin esialgu kinni mitte ühe, vaid kaks silma, sest see oleks neile liig mis liig. Esialgu kirjutavad vihikusse häälduse järgi, kuidas keegi ise õigeks peab. Mõni kirjutab ikka õige sõnakuju ka häälduse kõrvale. Jätsin seekord kodutööks kirja panna olemise ja omamise ja sugulussuhete teemalisi lauseid, aga kardan, et nad peavad oma kodutööd teisipäeval ise ette lugema, sest 99% tõenäosusega ei saaks mina sellest tekstist aru. Küllap grammatika ka ette võtame, kui aega jääb ning nad ennast tiba kindlamal pinnal tundma hakkavad. Kirjapildi asjus pean neile ilmselt õpitud asjade kohta konspekti tegema.

Noh, igatahes on neil vähemasti lõbus. Minul ka.