Kuum

Tapvalt. Huvitav, mis tänasest tööpäevast niiviisi saab... Tahaks enne järgmise nädala mängimist ja mängutegemist Servamaa ära tõlgitud saada. Täitsin oma kohustuse lugejate ees ja tegin tüki Brettonia kroonikat ära, endal keel palavusest ripakil, ehkki päike enam otse arvutitagusest aknast sisse ei küta. Miljonidollari vaade Peipsile näitab, et järv on vaikne nagu piim panges - kusjuures kui nõnda vaikne on, omandabki järvevesi piimja varjundi, olen seda ise järvel olles mitmeid kordi näinud. Teiselt poolt paistavad kenasti Venemaa kuulsad liivarannad, mis tõepoolest ei jää siitmaa parimatele alla, aga kuhu ei pääse, sest piirivalve on vahel.

Nojah. Tööd võiks nagu teha.
Brettonia raamatukäsikirja võiks ette võtta, esimese raamatu saba juba paistab, asi see järgmised kakski valmis teha (eneseiroonia koht, kui keegi aru ei saanud).
Wode peaks ette valmistama, olen liiga kaua juba alatult mängutegemisest kõrvale hiilinud.
Tolkieni tõlked peaks üle lugema.
Nõud peaks ära pesema.
Süüa peaks tegema - kui keegi üldse midagi süüa jaksab. Isegi kasse pole päeviti kuulda ega näha, ööseks üritavad ellu ärgata.
Vaibahunniku peaks esikust õue jalutama viima ja klopitud kujul tagasi tassima.

Aga vähimgi liikumine teeb südame nõrgaks ja pea pööritama, nii et andke andeks, kullakesed, täna saab tõenäoliselt päev lihtsalt maha molutatud CIV3 ja mille iganes taga. Sorry.