Lana Sidhem

Blogi tehes selgus, et inimesed on hirmus varjulembesed, kõik nimekujud juba võetud. Laisa inimesena tuli minna kergema vastupanu teed ja tuua mängu oma praegune "teine mina", sest nime Lana Sidhem kuulutas seadistus vaidlemata vabaks ja originaalseks. Kuid nime kasutamine tekitab kohustuse selle kandjast natuke rääkida.

Tegelane on pärit mängusarjast nimega Brechlen, süsteem d10, setting Birthright kombineeritult Highlanderiga. Drägonistid saavad ilmselt aru, millest jutt. Mäng on nüüdseks kestnud pea kaks aastat. Tegemist on äsja sõjaväeakadeemia lõpetanud kergeratsaväe nooremseersandiga, kes sai tööd sadamaülema ihukaitsjana. Ema poolt brecht (sakslane), isa poolt khinasi (araablane). Kusagilt kaugelt natuke haldjaverd kah soontes. Näo ja väliskuju andis tegelasele tegelikult tantsijatar Gillian Norris. Välja tuli küllalt huvitav üksjagu lõhestunud isiksus, kelles aus ja ustav brechti pool usutavasti alatu ja riukalise khinasi poolega pidevalt konflikti kipub.

Fantasy pseudokeskaegne linnaelu põimub mängus väeliste teiste eest varjatud maailmaga, tuleb 24/7 kaitsta oma pead nende eest, kes ihaldavad oma väge kasvatada, ja katsuda samal ajal muu eluga hakkama saada. Mäng erineb tavapärasest drägonist selle poolest, et enamasti ei tegutse mängijad koos, vaid igaühega tegeldakse eraldi - mis on küll mängujuhi jaoks mõnes mõttes koormavam süsteem, kuid võimaldab kõigil mängijatel ühtviisi tähelepanu saada ja ennast teostada just nii, nagu ta tahab, loomulikult koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Kui ikka pärast lahingut "pahadega" nende relvi ja turviseid maha müüa üritad, istub peagi kogu kamp kindlusvanglas ja on sunnitud oma naha päästmiseks ülemuurijale alluva kahurilihana tema musta tööd tegema. Mõnikord väga musta - linna kanalisatsiooni minekust pääsesime hädavaevu.

Niisiis on praeguseks madistatud konkureeriva väeliste kambaga, kelle puhul raskendas asja, et nemad olid rikkad ja ilusad, mida meie eriti polnud. On peetud lahing linnas tegutseva ja inimestest toituva näovahetajast deemoniga, kes endale ohvri näo võttis ja sellega kaks päeva ringi liikus, ilma et keegi vahet oleks märganud. On istutud vangis ja kiusatud kamba võimeid testima saadetud maagi. Ühel tugeval maagil kolme nõrgema vastu läheb ikkagi raskeks, sest manajõudu taastub kõigil ühtviisi üks punkt tunnis. On üle elatud vahistamised, kohtuprotsess ja määratud piitsahoobid - kes just vanglast jalga ei lasknud. Algusest peale on peale Lana, kes ainsana päris esimesest grupikoosseisust alles jäi ja seetõttu hilisematest tulijatest sadama saladusi rohkem teab, kambas kaasa teinud üleni heasüdamlik taiplik ja pöörane maag Khalid, kellega on ilmselt juhtunud rohkem pööraseid ja vaimukaid seiku kui kõigi teistega kokku, ja ametlikult keelatud tulemaagiaga (mis on oma olemuselt hävitus- ja lummamismaagia) võimude silmis kahtlaseks muutunud ja pärast kohut pealepõletatud nõiamärgiga lõpetanud kaupmehepoeg Alfred. Hiljuti lisandus tegutsevasse seltskonda veel kena kaptenitütar Beatrix. Hetkel on kaugelt sugulasteks osutunud Beatrixil ja Lanal kahepeale kaelas tont teab kellele alluv džinn, kellele mõlema jaoks tundmatud khinasi sugulased ühe neist naiseks lubanud, tütarlaste omal valikul suuresti. Miskipärast pole kumbki neist sellisest valikust vaimustuses. Ka mitte mõttest, et pruuti võib tegelikult otsida džinni oletatav omanik, ühesilmne khinasi vanamees. Vanglast enne kohut jalga lasknud Khalidil on kaelas jälitusrühm, ülemuseks von Baer, kelle tööstiil ta esimese veerandtunni jooksul tõi mängijatelt hüüdnime von Pael - millega peaks kõik öeldud olema. Millega isand Alfred praegu täpselt tegeleb, seda ma ei teagi, aga küllap teada saab. Mänguni, nagu öeldakse.