Lana ja Khalid

Lana: "Kuidas käsi käib?"
Khalid: "Ikka varrukast sisse ja teisest otsast välja... Kuidas mul ikka läheb, ma olen vangis... Kuidas sul läheks kui sa vangis oleks?"
Lana: "Päris hästi," nendib kui on hetke mõelnud.
Khalid: ajab silmad pilukile ja ütleb madala kurja tõotava häälega "Ma ei näe, et sa oleks vangis"
Lana: vastab üsna tõsiselt: "ma arvan, et sa oleksid parema meelega vangis kui minu nahas. Aga tegelikult ma tulin lihtsalt sind vaatama," lisab kähku.
Khalid: "Mind?..Mis mus nii huvitavat on? Kas mul on suu ümber toitu jäänud?"
Lana: kehitab õlgu "Ma rääkisin mõne inimesega sellest, mida sa mulle rääkisid enne. Loodan, et nad viitsivad vaeva näha."
Khalid: "Nojah mul tõesti oli täna hommikul au kohtuda linnapeaga."
Lana: kergitab kulmu. "Kõlab päris hästi. Nagu oleks sind lõunale kutsutud või midagi?"
Männa: "Lõunale?" Kortsutab kulmu "Ei me rääkisime järeltulijatest"
Lana: läheb üsna imelikku nägu. "Sina ja linnapea rääkisite järeltulijatest?" küsib kontrollivalt üle
Khalid: "Jah..mis tähendab, et tema rääkis enda mure ja mina jagasin enda teadmisi"
Lana: neelatab ja teeb sellist okeeeei nägu. "Sai ta siis abi?" küsib viimaks
Khalid: "Jah, ta oli äärmiselt tänulik"
Lana: noogutab. "Siis ootab sind ilmselt varsti nõuniku koht?"
Khalid: Naeratab ja näpib kraed "Noh ma ei tahaks nüüd ennast kiitma hakata, aga kui sa juba mainisid, siis miks mitte..."