Korraks

... tekkis eile lootus, et saab teha ka pikemaid poste jälle kui 1800 tähemärki, aga tühjagi. Peab vist pärast üritama uuele blogiversioonile üle minna ja vaadata, mis siis juhtuma hakkab.

Mängukroonika jupikeste kustutamine jättis blogisse paraja augu, aga selliste vaksapikkuste osadena polnud neid mõtet paika jätta. Kas teha asi korralikult või üldse mitte.
Muus osas pole nagu midagi vapustavat juhtunud, unegraafik vist loksub alles õigetesse rööbastesse tagasi, õudne uni on nii hommikuti kui pärastlõunati. Ja muudkui ronid siis teki alla ja muudkui kirud pärast oma inimlikku nõrkust. Kui nädala lõpuni graafikus püsin, on lootust töövõlgadega järgi jõudma hakata. Põnni inglise keelele kulub iga päev vähemalt paar tundi tööaega, eks proovige viiendas klassis iga jumala päev miski poolteist A4 lehte sõna-sõnalt pähe õppida. Õudne. Oleks siis mingi mõtlemisõpetus - aga iga päev luuletus pähe... Nomaeitea. Luule peaks ikka muid emotsioone peale stressi ja vastumeelsuse tekitama.