Ja ongi jälle reede õhtu

Nädalat poleks nagu olnudki.
Hommik algas tõdemusega, et loom pole loll. Loom nägi ära, et inimestel sõiduriided seljas ja lisaks harilikule äratuskellale mobiil helisemas. Loom läks paanikasse. Hommikust süstigi ei lasknud teha. Üldisele möllule lisas oma vürtsi väike pai Roosi, kes kõigepealt taipas, et tema kultusese ehk kassipuur läheb teise kassi kasutusse, ronis ise kähku sisse ja tõmbas enda järel käpaga võreukse kah kinni. Ta ei tee seda trikki muide üldse esimest korda. Välja tuli ta puurist selleks, et paanikas süsti vastu rabelevat ja susisevat Kiitsu rünnata. Üleüldine tohuvabohu ja möll ühesõnaga. Süst saigi edasi lükatud, šokis kass puuri topitud ja bussile tormatud. Kliinikus ikkagi ülevaatuse aeg kirjas, ei tahtnud raisku lasta. Ja kõige kindlam viis kassi pissiprooviga Tartusse jõuda on viia see kohale värskena kassi sees.

Kassi saime seekord tunni ajaga kätte. Oli olnud väga tubli ja koostöövalmis, kiideti igatpidi. Arstil oli temast täitsa hale nagu meil endilgi. Oli lamanud loomake laua peal ja palunud: "Ärge ainult torkige, ma teen kõik ise, palun-palun-palun, pissin ka ise..." Ja nii tegigi. Eks ta vaene loom on hullult ära süstitud küll, vahepeal oli ju 5 süsti öö jooksul, praegu 2 ööpäevas. Sai nüüd vaheldusrikkama toidu peale, ravimenüült profülaktilisele. Süste ka enam juurde ei kirjutatud. Paari kuu pärast kontrolli nagu neeruhaigete puhul ikka käib. Analüüsi järgi täiesti kasutuskõlblik kass, lihtsalt silm tuleb peal hoida. Kodus muidugi hakkas va elukas meid alatuteks reeturiteks sõimama, ei lase isegi pai teha õieti ja passib, ega keegi kinni taha võtta.

Linnas saime veel üle hulga aja Necroga kokku, vahva oli teda näha. Ehk näeb teinekordki.
Koju jõudes shoppasin veel sissesõitnud kaltsukas, magasin nagu laip kaks tundi ja siis tuli ootamatu töö, millega õhtu sai sisustada. Ja ongi see reede läbi.