Metsik ida

Kolitud

2007-03-05T16:17:00.000+02:00

Uus aadress lanasidhem.wordpress.com

Tere tulemast.

Vol 3

2007-03-05T08:39:00.000+02:00

Neetud blogger... tagumine aeg siit ära kolida, saaks ehk ühe mõtte ühes postis ära öelda...

Mida ma Laari puhul kõige rohkem kardan, on tema välismaised peremehed. Rootsi pankur, sõber Helenius annetas IRL-ile valimiskampaaniaks miljoni ning päev enne valimisi esines juba ajakirjanduses üsna omanikutoonis õpetusega, milline Eesti järgmine valitsus peab tema meelest olema. Mida ta oma miljoni eest vastu tahab? Las ma oletan. Eestlased on end Rootsi rahast lõhki laenanud ja kui peaks majanduses mingi pauk tulema, siis kellele hakkavad kuuluma nende maad ja majad? Rootsi rahale... Ning välismaalasel pole sooja ega külma, kas siin elavad eestlased või hiinlased, peaasi, et papp jookseb. Oli see miljon selleks, et valitsus siis vait püsiks ega segaks panka värskelt omandatud varadega omatahtsi toimetamast?
Eks elu näitab.

Eelmise posti jätkuks

2007-03-05T08:04:00.000+02:00

Pikemat posti ei lase blogger teha, rääkimata sellest, et ta lubaks teksti kirjaaknast ära kopeerida või midagi...

Eelmise posti jätkuks nii palju, et nõnda mõtlejaid on palju ja tuleb üha juurde. Või siis kasvab nende häälekus koos poliitika agressiivsusega. Tegelikult pole see üldse ime, arvestades vahepealset riiklikult propageeritud seisukohta, mille järgi üle 35 inimene oli nõukogude igand ja kasutu olend, kes kõlbas vaid nõusid pesema paremal juhul. Kas keegi mäletab Orwelli Loomade farmist kutsikaid, kelle siga emalt ära võttis ja endale ihukaitseks kasvatas? Need meil nüüd poliitikas hauguvadki, sest tahtlikult lõhuti ära põlvkondade vaheline side. Sina pead oma vanemaid vihkama, sest nad olid kommunistid. Kui sa ei hääleta meie poolt ega vihka koos meiega neid, keda meie vihkame, oled idikas, mats, ..., ..., ..., ..., ja kesik, kesik, kesik, et sa ometi kärvaks koos oma Edgariga! Penskarid ahju! Heil Mart!

Niiviisi see vasakpoolseks pöördumine toimubki. Inimene väsib sellest, et teda kümmekond aastat on kõikvõimalike sõnadega sõimatud ning hinnatud vaid selle järgi, palju ta oma peremehele sisse tuua võiks. Ta läheb sinna, kus teda ei põlata ka siis, kui ta on vana, vaene või haige. Või siis hääletab nende vastu, kes teda maha lasta tahavad. Arvestades vanurite osakaalu suurt kasvu ühiskonnas tuleb arvestada sellega, et nende hääled lähevad üha rohkem vasakpoolsetele. Seda enam, et nad mäletavad aega, mil lugu peeti nii vanadest, kes olid oma panuse ühiskonna arengusse andnud, kui ka neist, kes kätega tööd teha oskasid. Ansip on piisavalt arukas, et sellega arvestada. Laar mitte.

Valimiskommentaar

2007-03-05T07:27:00.000+02:00

Ansipiga saab hakkama.
Seda ma ei usu, et Laar lepiks number kahe positsiooniga. Pigem hakkab ta juba homsest Ansipi toolijalgu saagima. Postimees oli juba enne valimisi pigem IRL häälekandja kui Reformskaja Pravda, milleks teda varem sõimati. Nii et seal hakkab tõenäoliselt avalikustuma skandaale, mis nõuaksid Ansipi tagasiastumist. Ja teadagi, kes siis posti üle võtab.
Aga Eesti liigub vasakule. Seda näitab sotsidele ja rohelistele antud häälte arv. Rohelisi on alateadlikult vasakpoolseteks peetud ja häda neile, kui peaks selguma, et nad seda tegelikult pole. Otsitakse uut vasakpoolsust. Ehk tuleb varsti aeg, kus Eestis ratifitseeritakse ka need sotsiaalharta punktid, kus on öeldud, et vanuril on õigus riigi abile ning et inimesel on õigus eluasemele.

Kes hääletasid IRL poolt... nad on ilmselt piisavalt noored, et mitte omada tuttavaid, kes omal ajal aastakümneid omaks arvatud kodudest välja tõsteti, et keegi saaks maad ja majad maha müüa. Osa inimesi ei saanudki pärast seda enam jalgu alla. Milleks meie edukale inimesele teadmine, kuidas tekkisid kodutud ja prükkarid? See ei huvita teda, kuni tal on olemas noorus, töö ja tervis. Ja need kõik näivad olevat igavesed.

Kuid ei ole.
Katkist inimest ei ole kellelegi vaja. Ta on kasutatud ning läheb prügimäele. Meie edukas riigis visatakse rämps lihtsalt ära.
Katkine inimene hakkab lugema igavesti noorteks ja edukateks jääjate seisukohti. Ta avastab ajalehest ühe tuntuma iseseisvuse taastaja nekroloogi alt kaastundeavalduste ja tunnustuse vahelt rõõmuhõiske "küll on tore, et ära suri, nüüd saab kesk ühe hääle vähem ja kui nüüd need lollakad maapenskarid ja venelased ka ära sureks, ei saaks kesk üldse midagi".

Meelespidamiseks endale ja teistele

2007-03-04T01:58:00.000+02:00

Taliesin kolis järjejutu ära.
http://suuredpesakonnad.blogspot.com/

Molly Moon 2

2007-03-03T19:06:00.000+02:00

„Kuidas väga kuulsad inimesed end tunnevad, teades, et nii palju rahvast maailmas teab neid nägupidi? Kas nad hakkavad ennast siis üliinimesteks pidama?” küsis Molly Metsalt ühel päeval, kui ta istus põrandal ja sorteeris värvilise klaasi kamakate seat paremaid tükke välja.
„Rumalad hakkavad küll,” ütles Mets. „Targad saavad aru, et neil lihtsalt vedas, et nad sündisid olema need, kelleks nad said – et neil on anded ja et nad sattusid olukordadesse, mis nad tippu tõstsid. Nad teavad, et kuulsus ei tee tuntud isikut paremaks inimeseks. Kuulsus on nagu püramiid. Kõige kuulsamad on tipus, veidi vähem kuulsad allpool ja täiesti tundmatud inimesed on all. Aga õnn on nagu muna. Sa võid öelda, et õnnelikud inimesed on muna pealmises osas, keskmiselt õnnelikud keskel ja õnnetud alumises osas. Palju kuulsusi on õnnetud ja muna alumises osas. Ma oleksin parema meelega selle muna tipus kui püramiidi tipus.”
„Aga,” jätkas Molly, „miks siis inimesed kuulsust nii eriliseks peavad?”
„Äkki arvavad nad ekslikult, et kuulsus on tee õnne juurde.”
„Ma tean hirmus palju inimesi, kes loevad staaride elu kohta ja ihkavad sama kuulsad olla.”
„Need ajakirjad on kanapaska täis. Kui neid on mõnda aega loetud, hakkavad lugejad tundma, nagu oleks nende endi elu kanapask. Ja mõtlemine, et sinu elu on kanapask, pole üldse hea. Kanapask haiseb. Ma peaksin seda hästi teadma.”
Molly vaatas väikest kana väljas, kes näis kavatsevat muneda ühte Metsa jalavarju.
„Molly, elu on justkui suvevaheaeg. See on hetkega möödas. Me kõik oleme tehtud tähtedelt pärinevatest süsinikumolekulidest ning sel hetkel, kui sureme, muutume me jälle sellekssamaks tähetolmuks.”
„Nii et me kõik ei pruugi olla tähed,” nentis Molly, „aga tähetolmust oleme me kõik.”

Poliitika

2007-03-02T17:12:00.000+02:00

... on asi, millest ma tavaliselt ei räägi, sest minu seisukohad sel alal ei lähe enamjaolt kokku selle Ainsa ja Õige mõtteviisiga meie poliitikas, millega mittenõustumise eest saad parimal juhul hullult sõimata. Pealegi olen piisavalt vana, et mäletada ajalugu ja poliitikat piisavalt hästi, et juba selle eest võiks maha lasta. Igatahes mul on tõsiselt hea meel näha, kuidas Postimehe kommentaarides IRL rahvas Keskerakonnale hääli korjab. Sõimaku aga pealegi lollideks ja kesikuteks ja idikateks ja kommunistideks ja kelleks iganes ja ähvardagu tuumakatastroofi ja veeuputusega, mis tulevad siis, kui neid ei valita. Lolle matse tuleb peksta ja palju, et valima läheksid ja veel õigesti kah valiksid. Eks matsid lähevadki siis valima - aga valivad selgest protestimeelest keelatud vilja. Mina kavatsen sedasama teha. Jumal tänatud, seekord on Laarile päris palju alternatiive. Ükskõik mis või kes, aga mitte Laar.

Poes

2007-03-01T21:59:00.000+02:00

... oli pakkumine, millest ei saanud keelduda. Šokolaadis sefiiri hinda oli alandatud peaaegu poole võrra. Arvake ära, kes andus magusaorgiale ja kaotab nüüd ilmselt tüki oma niigi olematust voolujoonelisusest.

Täieline laatsaret

2007-02-27T16:33:00.000+02:00

Ilmselt hakkab see gripp nüüd meile jõudma, mis vahepeal pool kooli tühjaks tegi. Põnn läks hommikul kooli ja minestas riietehoius. Läksin talle järele ning avastasin ka enda olevat minestamise äärel. Kõigil kolmel on hull peavalu. Palavik õnneks veel väga suur pole.

Ning korsten ütles eile õhtul üles. Umbes jälle. Kümme päeva pidaski vastu. Jess.

Aru ma ei saa, mis jama

2007-02-26T07:27:00.000+02:00

...see on, et kui ma öösel 1 ja 3 vahel üles ärkan, siis enam magama ei jää. Mõnikord harva ei suuda juba õhtul magama jääda. Ei ole kohvi ega tee viga, eile jõin piparmünditeed ja ikka hakkas uni tulema alles veerand tundi enne äratuskella. Sellist asja juhtub kord-paar nädalas ja loomulikult pole järgmine päev eriti viljakas.

Huvitav, kas kõik DM-id seisavad lõpuks silmitsi tundega, et mängijad vajavad neid ainult sedavõrd, kui palju nad mängu teha jõuavad? Olen selleteemalist juttu mujalt ka kuulnud, pole ainult isiklik kogemus.

Kassid

2007-02-25T23:35:00.000+02:00

Liisu otsustas, et veebruari lõpp on parim aeg kasuka vahetamiseks. Pärast seda kui põnn ta ära harjas, on kass turja pealt kiilakas ega taha ahjutoast eriti välja tulla. Külm, noh.

Roosi mängib üha lustlikumalt ja rohkem ja hüppab meelsasti läbi õlgedest rõnga, millesse ta veel mõne kuu eest ilmselgelt kinni oleks jäänud. Tema tuttav tihane muutub iga päevaga ülbemaks. Sattusin peale stseenile, kus tihane oli tagumiku vastu aknaklaasi toetanud, saba lehvikuna klaasil laiali, ja õgis süüa, samal ajal kui vaene väike kass meeleheitlikult ta tagumiku koha pealt klaasi kraapis. Tihane temast igatahes välja ei teinud.

Kiits on endistviisi jutukas ning jookseb kohe kohale, kui keegi kusagil kedagi kallistab. Näib, et süstid on andeks antud, mõlema vastu nühib end ühtviisi. Kõhualune on ikka veel roosa.

Haige, haigem, veel haigem

2007-02-25T17:10:00.000+02:00

Meie igapäevast palavikku anna meile tänapäev. Kriipse lisandub iga päevaga. Eile olin sunnitud voodisse minema. Täna olin sunnitud mõnda aega seal olema.

Näib, et koolivaheajal on jällegi laager tulemas. See on tegelikult nii armas, et inimesed on valmis seda pikka, kulukat ja tüütut teekonda siia ikka ja jälle ette võtma, et süüa nii palju pelmeene kui sisse läheb ja muidu lõbutseda. Vahepeal oli küll tunne, et elu läheb oma loomulikku rada edasi, nooremad kasvavad suureks ning pühenduvad muudele asjadele. Vanainimestega suhtlevad meie riigis vaid imelikud noored, eks ole.

Ja kui veab, siis tuleb järgmisel nädalal Seitsmenda Mere teine mäng ja veel üks uus mäng. Kaks tegelast alustavad oma elu ja võitlusi. Võimalus vahepeal ise mängida saada peaks natuke ajutegevust ergutama.

Molly Moon 2 - filmistaaride õhtusöök

2007-02-24T17:23:00.000+02:00

Hercules Stone vahtis kulme kortsutades oma taldrikut. „Ma ei saa seda süüa,” urises ta. Mehe isiklik kelner ilmus kui nõiaväel tema kõrvale. „Ma mõtlesin, et kokale sai öeldud, kuidas ta mu burgerit peab tegema. Juust käib liha peale ja kurgid tomati ja salati vahele, mitte salati peale. Sinep käib liha alla, mitte peale, ja majonees peab olema kurgi ja tomati vahel.”
„Ma vabandan, härra,” ütles kelner, „kokal on väga raske järjestust meeles pidada, sest see muutub kogu aeg.”
„Ma ei saa seda süüa,” teatas Hercules Stone ja keeras siis nagu hellitatud põngerjas oma taldriku kummuli.
„Oh taevake!” ütles Suky Champagne teiselt poolt lauda. „Nüüd ei suuda ma oma salatit seedida.”
Cosmo Ace oli kaastundlikum. „Ära nüüd muretse, Herc.”
Kuid Suky kõrval istuv King Moose tõstis kaheksaharulise küünlajala enda eest ära, nõnda et ta sai Hercules Stone’ile silma vaadata.
„Vat mis ma sulle nüid kostan, Stone,” lõrises ta. „Kui sa sedapsi edasi käitud, siis saad sa minult rusikaburgeri söögiks. Ja selle peal ep ole ei majoneesi ega kurki ega sinepit. See tuleb just sihukesena nagu tema on ja virutab su kenad hambad suust minema, nii et edaspidi sööd ainult suppi.”

Ära hõiska enne õhtut

2007-02-23T16:48:00.000+02:00

Kuuldused köhast vabanemisest olid liialdatud. Ta sai alatutest plaanidest kuidagiviisi teada ega suvatsenud kuhugi minna. Palavik on ka tagasi. Ära on tüüdanud nädalate kaupa niiviisi vinduda, ehkki olgem ausad, minu puhul on igal talvel paar kuud niiviisi väikese palavikuga püstijalu põdemine sama tavaline asi kui et lumi on maas.

Roosi sattus täna ülbe tihase peale, kes ettevaatliku käpaga katsumise peale kuhugi ei läinud ja kassil end läbi jääs klaasi pikalt uurida laskis. Kas oli kõht nii tühi, et passiv elukas korda ei läinud, või oli tegemist targa tihasega, kes teadis, kui hea asi on klaas peki ja kassi vahel. Seda igapäevast tihasejahti on täitsa põnev jälgida, Roosi on täpselt sellise olekuga alati, nagu ta tõesti ei julgeks lindu kõvemini puutuda kui vaid pehme käpaga. Ühe sellise uurimise ajal tuli Kiits, käratas teisele: "Loll, see on toit!" ja andis käpaga pläu piki nina, et too jahti ei segaks. Teine siis tõmbaski viisakalt end tugitooli peale tagasi ja jälgis, kuidas õige küttimine käib. Mitte et Kiits kunagi õues käinud või lindu püüdnud oleks...

Meeldetuletus

2007-02-22T18:43:00.000+02:00

Peagi peaks müügis olema Muusa teine number ja selles lugu drägonist ja drägonistidest.

Köharavi

2007-02-21T23:01:00.000+02:00

Nüüd on see tore igatalvine köha, mis kevadel üle läheb, oma kolm nädalat või rohkem tuure kogunud. Aeg-ajalt on juba selline pahupidi tiritava kinda tunne ja kui kord alustad, läheb mitu minutit, enne kui pidurid peale saab. Köharohud ei tee sellele köhale eriti midagi paha. Aga molutasin täna sellises toredas kohas nagu meie ahjutuba, kus eriti pikalt olla ei saa, sest sooja on seal talveperioodil pidevalt nii 28 ja 33 kraadi vahel. Päris mitu tundi molutasin, kuni süda kannatas, ja hingasin kuuma õhku sisse. Ja siis molutasin veel. Kui ma nüüd veel paar päevakest seal mitu tundi korraga molutamas käin, võib isegi juhtuda, et saan sellest neetud köhast enam-vähem lahti. Igatahes progress on täiesti silmanähtavalt olemas.

Ahi pole mitte üksnes kasside parim sõber.

Pikk paus

2007-02-21T11:13:00.000+02:00

...tähendas harilikku argipäeva. Köha. Töö. Veel rohkem köha. Töö. Hullult palju köha. Töö. Ja nii edasi.

Põnn hoiatas ähvardava ohu eest. Tema tuttavasse loomapoodi tulevad ta lemmikud kultuurtarakanid müüki. See on ainus loomaliik, mille kojutoomise vastu ma olen suuri lahinguid löönud, kujutledes mööda maja ringi sibavaid ilusate kirjute putukate horde ja seletamist naabritele, kui nunnud nad tegelikult on. Brrr... Peaks vist toetuma oletusele, et kassid võivad sihukeste söömisest mürgituse saada.

Maria Stuart

2007-02-16T22:41:00.000+02:00

See tänaõhtune film Šotimaa kuninganna Maria Stuarti eluloost oli pehmelt öeldes masendav. Umbes nagu oleks Troonide mäng antud lavastada mõnele Ladina-Ameerika kogemustega seebirežissöörile. Inimesed, lugege parem Zweigi.

Täna näib elu juba ilusam

2007-02-16T11:08:00.000+02:00

... ehkki hommikul oli köetud toas 20 kraadi sooja ja mujal 15. Mehed igatahes möllavad katusel praegu, nii et on lootus jälle kütma hakata varsti. Lootus sooja saada mõjub apaatia vastu hästi, ehkki palavik on vist täna ka.

Ja õnnitlused Sashile, kes nüüd ilmselt kahe jalaga DM-ide klubis sees. :D
Ei läinudki palju aega esimesest mängitud mängust esimese tehtud mänguni, enam-vähem täpselt aasta.
Mulle tegelikult hullusti meeldib, kui mängijatest mängujuhid kasvavad.

Metsik ida

2007-02-15T07:43:00.000+02:00

Korsten pidas pärast viimast puhastamist väga vähe vastu ja on nüüd jälle umbes, nii et eilsest ei saa kütta. Külm teeb apaatseks. Lisaks kipub juba mitmendat päeva umbes lõunast palavik kallale. Aga kui paha saab mööda, on jälle hea nagu ikka.

Kontserdisoovitus

2007-02-13T20:59:00.000+02:00

Peamiselt tartlastele ja tallinnlastele.

http://www.festivitas.ee/?id=3686

Ja esitatava muusikanäiteid saab siit:

http://www.festivitas.ee/?id=3645

Heas esituses istampitta on asi, mille peale mina pöördesse lähen.

Tahtsin

2007-02-13T13:36:00.000+02:00

... siia kirjutada Albast ja Eskist ja veel ühest toimuma hakkavast kontserdist, mida Tallinna ja Tartu rahvale soovitada, aga tuleb kirjutada hoopis, et läheb ilmselt blogi kolimiseks wordpressi. Eilsed ümberkorraldused blogspotile ei mõjunud ja postitus lendas kus see ja teine.

Windoozavahetus

2007-02-12T19:25:00.000+02:00

Nagu me kõik teame, on otsustavaks tegutsemiseks enamasti tarvis suunavat jalahoopi tagumikku. Kui error 400 enam üksnes blogipostitusi ei seganud, vaid ka enam Postimeest ei näidanud, sai ketas tühjaks tõstetud. Nagunii oli vaja formaatida ja windows uuesti peale panna teise failisüsteemiga. See siin nüüd toimubki. Postimehe sain igatahes tagasi, ootan põnevusega hetke, mil on aega katsetada blogis pikemat postitust.

Täitsa vaikne nädalavahetus

2007-02-11T19:29:00.000+02:00

Põnn oli laupäeval olümpiaadil ja Higgins Uru mängulaagris. Mina nokitsesin natuke seda ja teist ja võtsin esimest korda selle kuu sees Brettonia käsikirja ette. Juhe hakkab vist lahti hargnema tasapisi. Vahepeal ei tahtnud isegi ise mängida, mängu tegemisest rääkimata. Tavaline DM-i läbipõlemine.

Mis pagana asi on error 400? Alguses ei lasknud see mul pikki postitusi siia teha ja nüüd ei lase enam Postimeest lugema. Ilmselt mingi mu enda exploreri kamm. Jajah, ma tean, ketas tühjaks ja nii edasi. Üritan. Nagu olen viimased x kuud üritanud. Vaatab, mis pärast restarti juhtub.

Näib, et täna on meil külmem kui mujal Eestis. Siin on mingi -16 päev läbi olnud, Tallinnast ja Raplast räägitakse mingist max -10 kraadist.

Ei tulnud

2007-02-08T21:04:00.000+02:00

... -32, tuli -22. Põnnil pidu, tema koolinädal juba tänasest läbi. Täna külmapühad, homme vaba päev enne laupäevast matemaatikaolümpiaadi Nõos. Kõlab nagu väiksemat sorti koolivaheaeg.

Kaks vaprat noormeest lõpetasid -17 kraadises kliimas palkide saagimise ära, nüüd on järgmise talve puud kenasti... no mitte kuhjas ega virnas, vaid mäes kui nii võib öelda. Jõudu lõhkujatele. Jõudu mulle ka, sest keegi peab lõhutud asjad virna laduma. Aga natukehaaval, aega on.

Viimased paar päeva on sellised imelikud olnud, oleks nagu haige ja nagu ei ole ka. Eile nagu olin. Täna nagu ei olnud. Praegu ei saa aru, kumb variant õigem on. Ahjutoas on hea. Ahi pole ainult kasside parim sõber, kõlbab teistele ka.

Põnn leidis oma kolmandale meriseapojale toreda kodu Tallinnasse. Usun, et ta saab suvel seal külaski käia ning hea sõbranna.

Tagaplaan...

2007-02-06T08:44:00.000+02:00

Kohvimaan

2007-02-06T08:37:00.000+02:00

Sain sünnipäevaks mõnusa uue termoskannu, suurema kui vanad. Nüüd muudkui käin ja kallan.
Nädalavahetus läks puukoorma saagimise tähe all, seekord on asjalik saagija, lihtsalt puud on jämedad ja palju rassimist. Täna ehk saab lõpuni, siis tuleb tasahaaval lõhkuma ja laduma hakata.
Puhkus on asjaks olnud, saan juba normaalselt magada - kui välja arvata pea igal hommikul kell 6 tööle hakkav karvane äratuskell ehk lõugav Kiits. Üks töö ajab teist taga nagu ikka, aga vaikselt hakkab juba lootus tekkima, et maailm saab ükskord ära loodud.

Päeva pärl

2007-02-04T12:49:00.000+02:00

Kogenud DM otsib endale uusi mängijaid. Ütleb, et varasemat mängukogemust ei pea olema ning lisab lohutavalt:
"Olen ennegi algajaid valmis treinud".

Tsitaat

2007-02-03T18:56:00.000+02:00

Pärineb raamatust Mage - The Sorcerer's Crusade - Core Rulebook.

Arvutimürgitus

2007-02-02T16:01:00.000+02:00

Midagi sellist jah. Tuleb mõned päevad peale ja silmadele puhkust anda ja olla arvuti taga vaid hädavajalikus koguses. Ühel õhtul lülitasin arvuti katseliselt juba kella kuue paiku välja ning tulemus oli imehea. Normaalne uni ja hommikul värske. Ei mingeid jamasid unenägusid öö läbi ega hommikul sama väsinuna tõusmist kui õhtul magama minnes. Ju ma olen arvutiga töötamisest ja suhtlemisest tõsise üledoosi saanud.

...

2007-02-01T16:17:00.000+02:00

Eelmise posti kommentaarile vastuseks

2007-01-30T15:18:00.000+02:00

... vaata ka siit.

http://lanasidhem.blogspot.com/2006/10/kassipiltide-nituse-avamine.html

Hermux

2007-01-30T12:49:00.000+02:00

Hermuxi seikluste esimene raamat jõudis müüki. Päris mõnus lugemine tagasihoidliku hiireisanda seiklustest ilutööstuse intriigides. Tegelikult teine raamat, "Ajaliivad", meeldib mulle isegi rohkem kõige oma tralliga ümber hiirte linnas toimunud kunstinäituse, mis vapustas ühiskonna alustalasid - kujutage ette, näidati pilte kassidest, kes kõigele lisaks olid veel alasti. "Ajaliivad" peaks minema toimetaja kätte kohe, kui esimese raamatu autorieksemplarid kohale jõuavad ning olen saanud üle vaadata kohanimede tõlkimise/mittetõlkimise osa. Sarja kolmas raamat, originaalpealkirjaga "No Time Like Show Time" võib isegi veel selle aasta lõpus letile jõuda, plaani järgi peaksin selle suve lõpuks valmis saama.

Talv

2007-01-29T10:33:00.000+02:00

Põnni unistus külmapühast jäi täitumata. Keskööl näitas kraadiklaas vaid -10 ning hommikul sama palju, hoolimata ilmajaama ennustustest alguses -32 ja pärast -25 suhtes. Tal vaesekesel on raske päev, 7 tundi ja korrapidaja kah veel. Õppimist oli nädalavahetuseks jäetud nii palju, et eile ei jõudnudki õieti kõigega valmis. See, et õppimine läheb kaheksani õhtul, on üsna tavaline, eelkõige päheõppimiste pärast.

Paari tunni pärast lubati metskonnast puukoormat. Eelmisel aastal sattusid üsna kaikad, aga on olnud ka nii jämedaid, et ei tea, mis suunast kirvega lähenema peab. Loterii. Siis algab probleem, kust saada saemeest. Neid ei pidavat külas enam olema. Möödunud aastal palus naabrinaine halastada naabermaja parmupaarile - kust nemadki teenistust saavad. Sel aastal katsuks kuidagi teisiti, kui vähegi võimalik. Esiteks jäi saagijatele etteantud mõõt 45-50 cm igasugusel kujul ja seletamisega ikkagi arusaamatuks ning mees tegi lattidest järjekindlalt hakkepuitu ehk siis umbes 20 cm pikkuseid juppe. No kuidas sa neid riita laod? Lisaks kroonhaaval mangumine säästuõlle jaoks ehk umbes viis uksekella päevas. Ehk veab seekord rohkem, peaasi, kui puud kätte saab.

Vend Shalif

2007-01-27T12:08:00.000+02:00

Shalif oli sõnapidaja vend ega läinud Miale tol õhtul vargsi järele, kui Ley ta endaga kaasa viis. Tõsi, varasel hommikutunnil tegi ta küll väikese jalutuskäigu linnas, kuid kaotas üsna pea jäljed. Need olid kinni sõidetud ja kõnnitud.
Pere neli naist olid elevil ning kolm näitasid seda ka usinalt välja. Noorim tütardest uuris sosinal, kas Mia on tõesti Shalifi õde.
„Vanem õde,” kinnitas noormees nagu püha vannet andes. Noh, selles asjas polnud tõesti midagi valet, võinuks vanduda küll.Ometi ei jäädud teda uskuma. Kolm harakat kogunesid oma õmblustöödega ta ümber ning tahtsid õe kohta lähemalt teada. Kuidas ta nii ilus on ja mida ta teha oskab ja miks Shalif temast varem pole rääkinud ja kas õel peigmees ka on ja veel sada üks muud küsimust. Shalif oleks juba äärepealt kiitnud, et õde on sama kaunis kui vend tark, aga hammustas keelde. Jutustas hoopis omadest seiklustest, põimides neid kodukandi rahvajuttudega vapratest meestest, päästetud kaunitaridest, vahedatest mõõkadest ja tulistest ratsudest. Ise mõtles südamemurega, kuhu ometi jääb see ilus õde, kes juba hommikul ta juurde pidi tulema. Õekesed, noorim neist kuusteist kevadet vana ning vanim kakskümmend, kuulasid vasikasilmadega ja ammulisui ning nõudsid veel ja veel, kuni jutustajal hääl kähedaks kippuma hakkas. Ega Shalif end seal halvasti tundnud, tema armastas kõiki ilusaid naisi. Juttude vahele arutles ta endamisi sõjaplaane, et kas kõik korraga või kõik ükshaaval ja kui ükshaaval, siis mis järjekorras. Ummm... pigem ikka korraga. Kõigi suhtes aus, kõik saavad midagi ja keegi ei vingu pärast, et äkki said teised rohkem.

Üksinda kodus

2007-01-26T13:09:00.000+02:00

... olemine laastab moraalselt täiega. Selle asemel, et topelt rabada, käib miskipärast üks tahtetu lebotamine ja uimerdamine. Õnneks juhtub selliseid üksiolemisi harva. Muidu oleksin juba täiesti alla käinud.
Appi, ma pean poodi minema. Õudne, kuidas ei viitsi. Aga homme saab tordi. Kas tordi juurde mõni külaline kah tekib, on teadmata. Aga enne torti oleks mõni salat hea. Aga salati saamiseks peab poodi minema. Nii lihtne see ongi.

Nüüd oleks siia seda piitsaga pisikese tigeda tomati emotikoni vaja.
Tegelikult ma võin seda niisama msn-st kõrvale vaadata.
Eh, eks ma siis lohistan oma tagumiku sinna, kuhu vaja...

Järve kohal

2007-01-25T07:39:00.000+02:00

... on juba teist hommikut punane koidikuviirg, kui hommikul põnni kooli saadan. Kuidagi ootamatult järsku on hommikud valgeks läinud - või pole ma unisena voodisse tagasi kobides seda lihtsalt varem märganud.

Pakane

2007-01-23T19:39:00.000+02:00

... tuli ootamatult. Väljas on juba -12 kraadi. Ähvardatakse kuni -20. Ahi ei ole enam ainult kasside parim sõber. Üks vaene mees peab homme tööle sõitma ning enne öömajale jõudmist kusagil Tõrvas seiklema. Hea, et iga päev ei pea kodust välja minema.
Ja üks meist, kes on hea eluga ammu ära hellitatud, peab vahepeal iseseisvalt puid tooma ja poes käima.

Uudiseid

2007-01-21T11:13:00.000+02:00

... ei olegi nagu. Tavaline elu ja töö. Eelkõige töö.
Roosi on oma dieettoiduga vähemalt kilo alla võtnud viimase pooleteist kuuga. Mahub kohtadesse, kuhu enne ei mahtunud, ja kolab mööda riiuleid. Rõõm vaadata, kass näeb palju tervem ja aktiivsem välja. Alguses jättis kuni kolmandiku toitu järelegi, nüüd on sama koguse juures pidevalt näljane. Truudus perenaisele on unustatud, igaüks on sõber, kes süüa annab. Ootan huviga järgmise kaalumise tulemusi.

Molly Moon on seda nägu, et kui tempot hoida suudan, saan aprilliks valmis. Ja siis tuleb hiir Hermuxi kolmas raamat otsa, selle sarjaga hakkavad tähtajad selga sõitma. See on samuti umbes kolme kuu töö. Seejärel on ilmselt kavas Philip Reeve'i kolmas ja neljas raamat (see neljas on päris värskelt ilmunud) ehk siis Surelike masinate ja Kuldseeklite järg. Ja siis on veel Servamaa sari, Darren Shan ja üritan endale saada ka raamatu, mille magasin kunagi maha nii mina ise kui Eesti Raamat, ehk siis James Herrioti kassijuttude kogumik. Eesti Raamat nagunii pärast kolme suurt raamatut rohkem Herrioti ei tahtnud. Selgus huvitav tõsiasi, et need kolm suurt, mida mina tõlkisin, olid tegelikult kõik pandud kahest raamatust kokku, tegelikult on Herrioti raamatud üsna õhukesed. Aga Ameerika turu jaoks ilmutati nad kahekaupa, kartuses, et õhukest raamatut ei osteta. Vot, ja mina saingi need jänkidele mõeldud variandid.

Kõvaketast tuleb tühjaks tegema hakata ja katsuda see windooza uuesti peale saada. Ja kui siis kah pikemaid postitusi teha ei saa, siis aidaa ja blogi kolib wordpressi. Mulle kui laisale ja pidevas ajapuuduses inimesele muidugi ei meeldi üldse mõte, et kõik pildid tuleb uuesti panna ja kommentaarid lähevad kaotsi.

Greif

2007-01-17T23:21:00.000+02:00

Olen nüüd paar õhtut Brettoniat tükkhaaval kirjutades mõnulenud ühe oma lemmikosa kallal tervest mängust. Greif oli alguses mõeldud põgusaks kõrvaltegelaseks, kuid mängu käigus kasvas talle lugu juurde ning eks oma osa etendas tema kerkimises lemmikute sekka ka netiavarustest leitud pilt. Ma ei oska isegi päriselt seletada, mis täpselt mind selle tegelase juures võlub, võimalik, et tema uljus, elegants ja sarm. Kuid võib-olla tegi ta väärtuslikuks hoopis see uhkus, mida tundsin oma mängijate üle Greifiga seotud seikluses, mis kulgeb peaaegu läbi terve triloogia teise raamatu ja mille taolist pole tundnud varem ega hiljem. Ehk on see emotsioon siiski tulevikus korduv. Igatahes hea tunne on olnud lugeda ja meenutada. Kirjutada muidugi ka.

Mõnikord

2007-01-16T20:19:00.000+02:00

... saavad kaks asja ootamatult kokku ja muutuvad üheks kolmandaks tundeks või elamuseks.

Merikajaka "Lonely looking sky" on sedasorti lugu, mida kuulad, kuulad ja jäädki kuulama. Kuulamise kõrvale lugesin Brettonia teise raamatu teksti üle - oeh, enne väljatrükkimist tuleb sealt veel korralikult üle käia - ning järsku taipasin, millega see laul mul seostub. Feimir ja Deilas. Kes on lugenud või mänginud, see teab. Üksildase taeva loost kõlab vastu just seesama nende kahe haldja sisemine nukrus ja üksindustunne. Spoilerdama siinkohal ei hakka elulugude asjus, mängijad jõudsid nende saladusteni omal ajal välja küll, iseasi, kas nad mäletavad. Mõnikord on ilusat ja kurba elamust saada vägagi lihtne.

Ennäe...

2007-01-15T20:12:00.000+02:00

... leidsin ka selle pildi, mille järgi ise Theklat ette kujutasin. Ega ta üldiselt palju rohkem riideid kandnud küll, vähemalt suvel.

Otsides üht leiad ikka teise

2007-01-15T19:41:00.000+02:00

Ühte pilti otsides leidsin kujunduse, millega Ovele kunagi sünnipäevasärk sai tehtud. Peaks olema üks, ainus ja ilmselt ka originaalne särk siin Eestimaal.

Aga tegelikult otsisin Sharkeri joonistatud pilti ühest oma drägonitegelasest. Olgu siis tema kah näidatud ja saage tuttavaks - Thekla, DM-i kirstunael, kes muuhulgas dimensioonidevahelise liikumise värava lukuaugu nätsu täis toppis. Puhaku ta rahus.

Üheksa lehte

2007-01-13T20:24:00.000+02:00

... ehk peaaegu pool kuuplaani sai kenasti paika pandud. Ma olen täitsa tubli, eks ole? Väljas on tuul, midagi tuisulaadset ja õhuke ebamäärane kiht, millest ei saagi aru, on see rohkem lumi või pori. Majapidamisega ei teinud veeranditki sellest, mida teha kavatsesin - aga tööd rabasin kõvasti, mis tähendab nüüd rahuliku südamega õhtulejäämist.
---------
Haldjas muigas. „Tähendab, sina õpid puhtalt tapma ja mina taastama.”
„No taastada ma ei oska,” ütles Ilderian. „Ma võin vajadusel kaitsta... Ennast. Teisi nagu ei oska.”
„Miks sa endale siis märgi panna lasksid?” küsis Feimir silmi kissitades.
„Noh... see annab võrratud võimalused õppida maagiat, õppida võitlema, õppida keeli ning see kõik on tasuta, lisaks veel söök, jook ja katus pea kohal,” luges Ilderian märgi hüved ette.
Feimir silmitses, nagu näeks teda esimest korda.
„Lisaks veel kõrgema seltskonna rahvas, kelle seltsis on lõbus aega veeta ning rasketest aegadest läbi marssida ühel või teisel viisil...”
„Kõrgema seltskonna rahvas?” küsis Feimir ettevaatlikult.
„Head inimesed, haldjad, kääbikud ja muud vähetuntud rahvast, kes on kõik mõnusad ja meeldivad, erinevalt näiteks tavalisest kõrtsirahvast, kes on võrdlemisi eemaletõukavad...”
Feimir hõõrus mõtlikult lõuga. „Ma pean selle üle natuke mõtlema.”
„Mille üle mõtlema?” küsis Ilderian kärsitult.
„Omaenda vigade,” vastas Feimir naeratades ning pöördus minekule.

Täna

2007-01-13T02:39:00.000+02:00

... vaatasime paksudest lemmikloomadest dokfilmi. Sealne kass oli natuke üle 10 kilo, Roosi oli viimati kliinikus grammipealt 9. Ma usun, et ta on nüüdseks juba alla võtnud, küljed ei punnita enam väljapoole ning kass kolab üha rohkem mööda üha kõrgemaid riiuleid. Rõõm. Tähendab, koordinatsioon ja hüppevõime töötavad üha paremini. Ilmselt on tal sama viga, mis tollel filmikõutsil: ainevahetus on nii aeglane, et ei kuluta söögist saadud energiat ära.

Põnni uus kirg on Flatout 2. Paar õhtut kihutas ja kiljus korraga. Nüüd jääb mõni aed ralliraja ääres püsti ka juba. Lusti laialt. Eh, pean ikka kõvaketta korra nii tühjaks saama, et saaks windooza uuesti peale panna. Equestriadi tahaks üle hulga aja mängida. Männa taset ei saavuta ma muidugi iialgi, too lendas mööda krossirada nagu lennukiga. Ainus, kus ma tüüpidega võistelda suudan, on takistussõit, sest nurkade lõikamine on omaette kunst.

Jänni kipun

2007-01-13T02:33:00.000+02:00

... jääma selle kuu Brettoniaga. Töö edeneb küll, pole viga.

Suures kõrtsis ristmiku lähedal oli otsitavat varahommikul ratsa Kelteni poole sõitmas nähtud. „Lõikad endale sõrme?” küsis Will vaikselt. „Vara veel,” arvas Orn. „Ega see ainus kõrts ole.”
Järgmine oli lääpas ja räpase väljanägemisega hurtsik, mille juures nad mõnda aega mõtlesid, võib seal üldse kõrts olla või mitte. Will läks ikkagi sisse haldjavereliste külaliste kohta uurima ning Orn lonkis talle järele. Kirjelduse peale torutas punetavate silmadega ja haisev habemessekasvanud tüüp huuli ning Orn libistas kähku kuldraha ta ette letile. Nii suurest rahast heldinud mehike vastas, et umbes sellisele kirjeldusele vastav härra magab hommikust saati pööningukambris. Will kibeles üles, aga Orn sügas mõtlikult lõuga ning küsis hobustele puhkamise ajaks varjualust.
Latrites oli selline sõnnikukiht, et suuremat kasvu hobused pidid põlvi nõtkutama, et põranda ja lae vahele ära mahtuda. Lagi ise oli hõre ja ähvardas kaela kukkuda. Kuid esimene ja ainus loom, keda Will selles saras nägi, oli haldjaverelise viimatine suur laia lauguga raudjas saanihobu. Noormees noogutas ja naeratas laialt. „Tema ratsu.”
„Kindel?” kontrollis Orn.
„Oojaa,” vastas Will rahulolevalt.

Orn tõmbas varrukast pikateralise torkerelva, peaaegu samasuguse kui Will oma kutsari käises näinud oli, ja see liigutus pani Willi murelikult taganema. Orn tõmbas teraotsaga oma käele kriimu ja peitis siis relva tagasi, vaadates Willile otsa, nagu poleks midagi juhtunud.
„Kust sa selle said?” päris noormees ta varrukat põrnitsedes. Ta hea tuju oli korraga kadunud. „Neil kahel olid samasugused.”

Aga kui samas tempos edasi läheb, läheb raamatutekst peagi foorumi kroonikast mööda.

Tunnistage nüüd üles, Madised

2007-01-10T01:20:00.000+02:00

... kelle leht see on:

http://www.madisjewels.com/

Netist leiab ikka väegade põnevaid kohti. Ja mida kauem uurid, seda põnevamaks läheb.

Jewels for life?
Explore Madis??
Buy Madis online???

oooookei...

Madis is romantic and feminine yet modern and bold????

Huh, Madise elulugu tõi väheke kergendust...

Molly Moon 2

2007-01-09T22:50:00.000+02:00

Molly Moon lennutas suure paki meega nisuhelbeid piki supermarketi vahekäiku edasi. Karp laperdas õhus ning paks mesilane sellel sooritas oma esimese ja viimase tõelise lennu, enne kui raginal ostukärusse maandus.
„Kümnesse! Kakskümmend punkti mulle,” sõnas Molly rahulolevalt. Üle kuivainete riiuli sadas kärusse Jawdropi nätse nagu vihma.
„Kuidas Ruby suudab nii palju nätse närida?” küsis poisihääl teise ostukäru tagant. „Plika on alles viiene.”
„Ta kleebib nendega oma pilte seinale,” vastas Molly oma ostukäru kalakonservide nurga poole nügides. „Kuidas suudab Roger nii palju sardiine süüa? Vaat seda tahaksin ma tõesti teada. Ja veel külmalt, otse karbist. Jälk. Sardiinidega ei saa isegi pilte seinale kleepida.”
„Kümme punkti nätsude eest, Rohesilm, ja need loevad topelt, sest ma viskasin need üle riiuli kärusse.” Kähedahäälne poiss ilmus suure oakonservide torni tagant nähtavale. Tema tumepruuni nägu raamisid valge mütsi kõrvaklapid. Poiss pani kärusse suure pudeli kontsentreeritud apelsinimahla.
„Aitäh, Rocky,” ütles Molly. Apelsinimahla kontsentraat oli Molly Mooni lemmikjook. Ta armastas seda lahjendamata juua.

Molly uuris oma nimekirja. Nüüd oli neil vist kõik olemas.Kogu tervislik toit, mida proua Trinklebury oli käskinud tuua (köögivili ja puuviljad), oli käru põhjas lömastunud piima ja limonaadipudelite all.

Täiesti juhuslikult

2007-01-09T22:45:00.000+02:00

... langes pilk mängupäeviku kaanele. Seal oli kirjas: 30. detsember 2005. Ärge jamage, kas tõesti on Wode juba üle aasta kestnud?

Jälle argipäev

2007-01-08T07:44:00.000+02:00

Ongi koolivaheaeg läbi ja poole lõunani magamine samuti. Jälle pool seitse jalule.
Rõõm oli nädalavahetusel Chloed võõrustada, polnud ammu kohtunud. Ega midagi erilist olegi vahepeal juhtunud ja kui juhtub, siis läheb see enne meelest kui blogisse jõuab. Üha rohkem tekib tutvusringkonda inimesi, kel on bloggeriga jamasid. Selline pidev jama pärsib kirjutamistahet kõvasti. Peab hakkama mõtlema, kuidas oma blogi ümber kolida.

Täna tuleb vist kolm nädalat kestnud looderdamine ära lõpetada ning asuda uue raamatu kallale. Molly Moon hakkab nüüd maailma peatama. Brettoniale tuleb kah rohkem pühenduda, sest detsembri osa sai valmis jaanuari esimestel päevadel ja kahe raamatu vahelise vaba aja lisatöö jäigi unustuseks. Ja ükskord tuleb jõuda nii kaugele, et igalt poolt jalust kaoksid laialilaotatud asjadekastid. Oeh. Tahtmist on, aga jaks kipub kaduma. Oleks vähemalt päikestki.

Eilne hea uudis ka vaatamiseks: Lõpetamata lugude toimetaja valiti aasta tolkienistiks. Ja kui ma õigesti aru sain, siis anti tiitel välja esmakordselt. Vahva. Vähemalt pole keegi veel munade ja tomatitega loopima hakanud. Tekitab optimismi.

Veel üks

2007-01-03T18:58:00.000+02:00

Blogger ei lubanud kahte teksti panna, eks teeme siis kahes jaos.

Skybird
Make your sail
And every heart will know
Of the tale
Songbird
Make you tune
For none may sing it
Just as you do
Look at the way I glide
Caught on the wind's lazy tide
Sweetly how it sings
Rally each heart at the sight
Of you silver wings

* * *
Need lood on netiavarustes täiesti saadaval, Neil Diamond ja Jonathan Livingston Seagull.

Lonely looking sky
Lonely sky, lonely looking sky
And bein' lonely
Makes you wonder why
Makes you wonder why
Lonely looking sky
Lonely looking sky
Lonely looking sky
Lonely looking night
Lonely night, lonely looking night
And bein' lonely
Never made it right
Never made it right
Lonely looking night
Lonely looking night
Lonely looking night

Merikajakas Jonathani fännidele

2007-01-03T18:48:00.000+02:00

... paar lauluteksti filmist. Kinos võib see väga võimas vaadata olla, kuid ega televiisoristki viga olnud. Natuke oli venitatud, natuke näpuga raamatule juurde pandud, aga kokkuvõttes vaadatav. Ja muidugi väga hea muusika.

Be
As a page that aches for a word
Which speaks on a theme that is timeless
While the Sun God will make for your day
Sing
As a song in search of a voice that is silent
And the one God will make for your way
And we dance
To a whispered voice
Overheard by the soul
Undertook by the heart
And you may know it
If you may know it
While the sand
Would become the stone
Which begat the spark
Turned to living bone

Raamatureklaam

2007-01-01T18:38:00.000+02:00

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16225

Shadow says:
viska tutvustusele pilk peale
Ott says:
mul tekkis kananahk...
Ott says:
selles on midagi....
Ott says:
midagi...
Ott says:
midagi...
Ott says:
ON!
Shadow says:
votvot
Shadow says:
et läheb kohe lugemiseks?
Ott says:
sa oled kuri, ma hakkan lugema...

http://www.hot.ee/tonal2/raamatud/merikajakas.htm

Head uut aastat

2007-01-01T00:18:00.000+02:00

...kõigile. Eranditult.

Täienduseks

2006-12-31T13:07:00.000+02:00

Mis sai kahest korstnasse kinni kiilunud kirvest, seda ma pole julgenud uurida, aga küllap need ikka kätte saadi, muidu ei saaks kütta.

Ja eelpool nimetatud mängude kohta saab arvustusi lugeda

http://paves.wordpress.com/2006/12/30/farlander/
http://paves.wordpress.com/2006/12/30/igor/

Eh, miks ma ometi nii laisk olen täna... vahest seepärast, et vihma sajab ladinal.

Vaikus

2006-12-30T13:58:00.000+02:00

Pärast seda, kui laager laiali sõidab, on alguses alati hullult vaikne.

Korstnaummistus suudeti lahti taguda paarkümmend minutit pärast kolm päeva külmetanud kamba lahkumist. Noh, ega nii hullult külm olnudki, miinimumtemperatuur oli +16, aga võrreldes tavapärase +24-ga oli vahe ikka tunda. Aga tekkide all ja kampsunites polnud väga vigagi. Hõõgvein tegi ka õhtuti sooja.

Muus osas mahtus neisse päevadesse peale üle hulga aja jällenägemise rõõmu palju filme, Igori ja Farlanderi mängimine (sellest räägib Higgins pikemalt), palju söömist (ehkki hulk toitu jäi järele ning mind ootab revisjon külmkapis, et mille suudame oma jõududega ära süüa ja mis tuleb sügavkülma panna), küünalde ümberkujundamine uuteks küünaldeks, vanakraami prügimäele vedamine ja palju muud lõbusat. Kaks korralikku mängupäeva Wodet ka. Mõtlemisainet said mängijad piisavalt, mind vägagi huvitab, mis edasi juhtuma hakkab.
Ja nüüd on ahi kuum ja pragiseb mõnusasti, suurem osa peosegadust on ära kasitud ja maja on nii harjumatult vaikne...

Enam paremaks minna ei saa

2006-12-27T18:34:00.000+02:00

Kaks nööri otsa seotud kirvest korstnas kõvasti kinni ja kraanist ei tule vett kah, et käsi pesta. :D
Metsik ida, you know...

Jess...

2006-12-27T12:34:00.000+02:00

Korsten on umbes ja maja suht suitsu täis. Loodetavasti õnnestub täna või homme kedagi ummistust likvideerima saada.

Mia

2006-12-25T20:05:00.000+02:00

Leidsin Brettoniaga tegeldes väga armsa ja iseloomuliku lõigu Mia kohta:

„Mina ka, ma tulen kaasa, ma tahan aidata!”
Orn seisatas ning mõtles. „Sa saad mind aidata küll,” ütles siis. „Mul on vaja templisse Feimirile ettekanne saata.”
„Et ma lähen sinna?” küsis Mia.
„Oota, ma kirjutan selle valmis kõigepealt,” naeris Orn.
„Ja see ka veel, et mu vend Shalif ilmus tagasi...” Mia kirjeldas kiiruga oma venna väljanägemist ning Orn noogutas ta jutuvurinale kaasa. „Ma hoian teda väga ja sa oled temaga vist isegi kohtunud,” jätkas Mia, „aga ta väga kaua oli kadunud ning ma ei tea, kas teda teie asjus võib usaldada, aga ta on väga hea jäljekütt, saaks teid Willi otsimisel aidata ja siis ta ehk ei hakka mind jälitama ega uuri, kus ma olen ja mida teen...” Mia oli sunnitud enne jätkamist hinge tõmbama.
„Ma tean, et ta siin on,” ütles Orn. „Rääkisin temaga juba enne haldjametsa minekut.”
„...ja kui te lihtsalt korra koos töötate, siis ehk ei tule välja, kes te olete, ja temast võib abi olla, sest muidu ta on mul järgi ning ma ei saa kuhugi liikuda, ilma et ta teaks, kus ma olen, ja tal on juba väike aimdus ka haldjalossi paadisilla kohta...”
Orn noogutas. „Ma mõtlen sellele, kullake. "

Torm

2006-12-25T08:07:00.000+02:00

Viimasel ajal on igal öösel kõva tuul olnud, täna öösel lausa torm. Kipub korstnast väheke suitsu tagasi ajama, peaasi et just aastavahetuseks korstent umbe ei tõmbaks, tavaliselt kipub talve esimene ummistus umbes sel ajal juhtuma. Kust sa siin kolkas korstnapühkijat võtad ja iga mees ei lähe kolmanda korruse libedale katusele turnima. Ohjah.
Näib, et perearst unustas mu selleaastased pensionipaberid VEK-i viia või siis lähevad kartused tõeks ja keegi kaugel ja kõrgel otsustas, et kui on suudetud hankida pool töökohta ja miinimumpalk, on inimene täisjõus töövõimeline ja võttis viimasegi napi pensioniprotsendi ära. Juba eelmisel aastal kirjutas ekspertiisiarst otsusesse, et kuni inimene ise riidesse ja lusika suu juurde tõstetud saab, ta riiklikku abi ei vaja. Ma ei mõista, miks selliseid asju ei otsusta komisjon, nagu see kirjade järgi peaks olema? Aga süsteemiga võitlemiseks peab olema palju parem tervis ja rohkem võhma kui minul. Ei usu ma õiglusesse selles riigis.

Tõbras

2006-12-24T19:38:00.000+02:00

Kuna ma olin piisavalt loll, et mitte koheselt salvestada netiavarustest arvutisse pilti, mis oli postkaardi kujul kasutusel Tõpra jaoks, tuleb nüüd populaarseks saanud tegelast esitleda lihtsalt sarnase pildiga.

Sarnase pildi leidmine polnud tegelikult keeruline, sest prototüübiks olnud hobune oli välisvaatluse andmetel päris kindlasti friisi tõugu. Niisiis tegelikult mitte mingi kõrberatsu. Friisi hobused on Euroopas kuulus ja armastatud tõug ja kes vaadata oskab, märkab kindlasti ajalooteemalistes filmides üleni musti karvaste jalgadega tõllahobuseid. Must on tõu ainus lubatud värv. Kunagi nägin dokumentaalfilmi friisi hobustest. Nende liikumise sujuvus kaariku ees on hämmastav. Mäletan siiani aegluubis näidatud kaadreid kahehobusevankrit vedanud paari absoluutselt sünkroonsest liikumisest jooksul. Näidati ka rahvuslikku spordiala, milles osalejateks mees, naine ja hobune. Koostöö sisu oli järgmine: hobune jookseb kaariku ees traavi, peremees juhib hobust ning perenaine samal ajal korjab kaassõitjana teeäärsete postide otsast sõrmuseid sukavarda otsa. Eks tehke järele.

Ja kui juba Tõprast juttu tuli, siis vastus mitmeid kordi küsitud küsimusele: kuidas see tegelane tekkis. Väga lihtsalt. Mängija, kel polnud rollilehe järgi õiget ratsutamisoskust, otsustas endale osta kõige uhkema ja tulisema looma. Ning DM mõtles alatult: no oota sa...

Higgins tegi uue blogi

2006-12-24T19:34:00.000+02:00

Ja ta isegi kirjutab sinna.

http://paves.wordpress.com/

Blogijamad

2006-12-24T11:58:00.000+02:00

Hoidke teemal silm peal, kes pikki poste ei saa teha.

Link siin.

Mööbeldamine ja filmid

2006-12-24T09:20:00.000+02:00

Järjekordne mööbli paikapanek ja asjade välja-sisse klapitamine. Imelik, aga mööbli lisandumisega tuli ruumi justkui juurde. Mingi Potteri efekt? Noh, et ruum paisub ilma oma väliseid mõõtmeid muutmata või midagi... Roosi passis meeste tegevust laua alt, Kiits sebis jalus ning oli sillas klaasustega kapist - matahan-matahan-matahan, mapean-mapean-mapean selle otsa saama... Nojah, aga kapp üle 2 meetri kõrge... ei riskinud ühestki riiulist ega diivanilt proovima hakata. Viimaks hüppas oma lemmikkohalt, lae alt kõlari otsast... oi kui rahul siis oli.
Vaatasime õhtul head vana filmi. Va banque ning selle teine osa Va banque 2. Oli sama hea kui kümmekond aastat tagasi kui seda viimati nägin. Soovitan. Ja kui vähegi aega-ruumi tekib, tuleb endale hankida Ogalindude korralik koopia. Üks väheseid filme, mis on aluseks olnud raamatust kõvasti üle. Muidugi hoiatus-hoiatus: seriaal ise on väga hea ja kuna ta nii hea oli, siis üritati lisakasu lõigata ja vändati juurde veel 4 seeriat alapealkirjaga The missing years. Vaat sellist sõnnikut kui need neli seeriat näeb ekraanil harva, nii et elamuse säilitamiseks käidagu neist kaarega mööda.

Tolkien

2006-12-22T06:56:00.000+02:00

Moonike väitis oma blogis, et pärast pikki ja ränki kannatusi ja eksirännakuid on Tolkieni "Lõpetamata lood" nüüd trükist väljas ja müügis. Jõulusõnum, eks ole.

Rrrrrooosi!!!

2006-12-21T13:17:00.000+02:00

Kiisul oli igav jälle, eks ole...

Mälestused

2006-12-20T22:58:00.000+02:00

Lugesin foorumi esimese kokkutuleku teemat üle ja meenutasin vanu aegu. Oli rahvas, olid ajad... Nostalgia.

http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?t=793

Mida ma selle postiga öelda tahan: inimesed, kui teil on head sõbrad, kamp ja seltskond, siis nautige seda ning ärge lükake edasi ühtegi plaani, mille saab täide viia nüüd ja praegu. Sõpruskonnad ei ole igavesed, kui väga me seda ka ei sooviks.

Mõrtsukahing

2006-12-17T20:00:00.000+02:00

You scored as Assault Rifle. You are soldier. Or you want to be a soldier. Or you just love military-type firearms. You need assault rifle. M16 or AK-47 will do good.

Assault Rifle 63%
Pistol 63%
Sniper Rifle 63%
Shotgun 63%
Revolver 50%
SMG 44%
Machinegun 31%

What Firearm Fits You Best?created with QuizFarm.com

Nagu näete, on tegemist tõelise mõrtsukahingega - ühesugune skoor lausa neljale relvale.

X-mehed

2006-12-17T15:33:00.000+02:00

You scored as Jean Grey.
Jean Grey is likely the most powerful X-Man. She loves Cyclops very much but she has a soft spot for Wolverine. She's psychic so she can sense how others are feeling and tries to help them. She also has to control her amazing powers or the malevolent Phoenix entity could take control of her and wreak havok. Powers: Telekinetic, Telepathic

Jean Grey 85%
Cyclops 75%
Wolverine 65%
Rogue 50%
Iceman 50%
Emma Frost 45%
Storm 40%
Colossus 40%
Beast 35%
Gambit 35%
Nightcrawler 35%

http://quizfarm.com/test.php?q_id=37497&first=yes

Balzacist mõeldes

2006-12-17T15:16:00.000+02:00

Vanni minnes mõtlesin millegipärast Balzacist. Vene ajal anti tema kirjatöid välja 15 köidet, igaüks nii 600 + x lehekülge paks. Kuskil kahekümnendates eluaastates sattusin teda lugema ja neelasin kõik need 16 köidet umbes nõnda, nagu inimesed praegu loevad Sõrmuste Isandat või Troonide mängu. Lugu lõppes muidugi tugeva kirjandusmürgitusega.
Aga tegelikult viis selle meenutamine hoopis mõttele, kuidas kirjandus muutub ajas. Lugege paarsada aastat tagasi kirjutatut - kõik tundub venivat, sündmusi on hõredalt... booring! Kui just tegemist pole Kolme musketäri või mõne muu seiklusjutuga. Nii nagu inimeste elu on muutunud kogu aeg kiiremaks, nii nõutakse ka raamatutelt üha rohkem tempokust. Enam ei saa lugeda lugemise pärast, sest aega on küllalt. Loed hetki näpistades, jupiti, sest üha vähem jääb aega lugemise või mõtlemise jaoks. Balzaci ajal oli raamatuid palju vähem ja lugemisaega palju rohkem. Kui targad võiksid olla inimesed praegu, kui neil oleks puhtalt lugemise jaoks nii palju aega käes? Kui nad ei peaks igapäevaselt tootma, tootma, tootma ja tarbima, tarbima, tarbima. Tootma selleks, et tarbida, ja tarbida selleks, et keegi saaks tootmisega end ära elatada. Tihtipeale kraami, mida tegelikult üldse tarvis pole. Üha suurema kasumi saamise nimel toidetakse inimestes kadedust ja saamahimu, õhutatakse olema väärtuslikum selle läbi, mis sul on, mitte selle läbi, mis sa ise oled. Võetakse inimestest viimast, et nad rohkem toodaksid ning et neil oleks vähem aega lugeda ja mõelda, sest mõtlemine võib viia maailmakorra kõikumiseni. Ai, Balzac, mässuõhutaja...

Keegi

2006-12-17T15:14:00.000+02:00

... loodusesõbralik leiutaja võiks leiutada süsteemi, kuidas suunata kasutatud vanni- ja pesupesemise vesi väljakäigu loputuskasti. Mõelge, kui palju kena puhast vett saaks niiviisi kokku hoida...

Uskumatu

2006-12-17T12:26:00.000+02:00

aga väljas paistab päike. Tubli kuu aega pole kohtunud. On see tõesti võimalik?

Drägonistidele

2006-12-16T17:10:00.000+02:00

You scored as Storyteller. The Storyteller is in it for the plot: the sense of mystery and the fun of participating in a narrative that has the satisfying arc of a good book or movie. He enjoys interacting with well-defined NPCs, even preferring antagonists who have genuine motivations and personality to mere monsters. To the Storyteller, the greatest reward of the game is participating in a compelling story with interesting and unpredictable plot threads, in which his actions and those of his fellow characters determine the resolution. With apologies to Robin Laws.

Character Player 75%
Storyteller 75%
Tactician 70%
Casual Gamer 55%
Specialist 35%
Weekend Warrior 25%
Power Gamer 5%

What RPG Player (Not Character) Type Are You?

Avenüü

2006-12-15T17:50:00.000+02:00

Avenüü on iluajakiri, sihuke peenemat sorti väljaanne, millele olen muu töö kõrvalt aega näpistades vene keelest mõne artikli tõlkinud. Ei hakka siinkohal kõnelema selle toimetuses viimastel kuudel toimunust, noh, igatahes oli täna sellel toimetajal viimane tööpäev enne parematele jahimaadele minekut (palun mitte mõista seda väljendit tavatähenduses! :P) Ja tuli mulle õhtul meil: Tere! Saadan tõlkimiseks juuksetrendi loo. I. Kratsisin kukalt ja mõtlesin, kes see sihuke on. Kirjaga oli kaasas 2 jpg faili ning selle ühe, mis vigane polnud, panen siinkohal teistelegi vaatamiseks välja.

Me ei räägi siinkohal nädalasest etteteatamisajast ka, eks ole, ega enda esitlemisest inimesele, kellega varem pole koostööd teinud... Ja niisuguse väljanägemisega asjandust pole mulle ka kusagil mujal varem ette visatud. Olen jah pirts, aga sellistel tingimustel küll tööle ei hakka, seda enam, et ütlesin juba ette, et teen neile seni, kuni "minu" toimetaja tööl on. Vot. Nii et kui tahavad jätkata, siis palju moosi ja viisakas kohtlemine palun.

Torm

2006-12-15T07:42:00.000+02:00

Ennäe, isegi internet oli hommikul olemas, elektrist ja veest rääkimata... Pidu. Eile sai tehtud tavapärased ettevalmistused, puudevaru tuppa, ahi tugevamalt köetud, veevaru vannituppa... Loodame, et püsib. Mõtlesin, et jätan põnni koolist koju kui väljas hull torm - aga läks teine rõõmsasti kooli. Täna lühike päev ja ainult paarsada meetrit minna. Küll oleks tagasi tulnud, kui väljas väga kole oleks.

Viimasel ajal kipub kõik, mida kirja panna tahaks, meelest kaduma enne, kui blogini jõuan. Talveikaldus. Pime aeg mängib ilmselt oma osa. Päikest pole vist kuu aja jooksul rohkem näinud kui ühel päeval pool tundi. Imelik oli. Käisin kolmapäeval Tartus ja Järvselja metsa all oli lumi maas. Imelik oli. Kas on maailm imelikuks muutunud või olen see mina?

Sünkroonmagamine

2006-12-14T22:16:00.000+02:00

Kusjuures - sellist sünkroonmagamist teevad nad täitsa tihti... Pildistama hakates olid asendid täpselt ühesugused.

Ajaliivad valmis

2006-12-14T17:22:00.000+02:00

Kaheksa poognat kahe kuu ja 12 päevaga. Pole paha tulemus. Nüüd veel tekst üle lugeda. Raamatu lõpus oli lõiguke ka autori kohta:

Michael Hoeye elab koos oma naise Martha ja vana kassi Lioneliga Oregonis ühes kivimajas. Neil on seal seltsiks üheksa suurt tammepuud, kuus võimast nulgu, kolm paksu oravat, kuld-kollarähnide lärmakas perekond ja rändtsirkus, milles esinevad puukoristajad, pasknäärid, varesed, põhjavindid ja kuldnokad. Ajaliivad on tema teine raamat.

Nüüd nädalake majapidamisrõõme ja Brettoniat ning siis tere tulemast taas, Molly Moon...

Viimase moega kaasa minnes...

2006-12-13T21:43:00.000+02:00

You are The Star

Hope, expectation, Bright promises.

The Star is one of the great cards of faith, dreams realised

The Star is a card that looks to the future. It does not predict any immediate or powerful change, but it does predict hope and healing. This card suggests clarity of vision, spiritual insight. And, most importantly, that unexpected help will be coming, with water to quench your thirst, with a guiding light to the future. They might say you're a dreamer, but you're not the only one.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Neli päeva migreeni

2006-12-12T14:11:00.001+02:00

... mille vastu aitas aspiriin paremini kui migreenirohi. Peab ilmselt jälle marki vahetama hakkama.

Trükivead, mis väärivad jäädvustamist

2006-12-11T20:08:00.000+02:00

Täna said juhtumisi meelde tuletatud ühest detailplaneeringust loetud näpukad, mida leidmise hetkel hullult naerdud sai. Väärivad jäädvustamist küll.

1) "Perspektiivsed vallateed on kantud planeeringu kaardile sinise täireaga."
2) "Säilitatav ja rajatav haljastus ning heakord:
Ehitust segavad isikud likvideeritakse (vt. joonis 2)"

Ajaliivad

2006-12-08T08:20:00.000+02:00

„Vabandust. Siia ei tohi.” Kõhn suslik ajas käpad laiali, et tõkestada nende pääsemist trapile. „See on erapidu.”
„Me teame,” vastas Linka kärsitult. „Me oleme külalised. Mis asjus te õige arvate meid siin olevat?”
Trapivaht põrnitses hiirepiiga porist nägu ja Hermuxi rebenenud ja musti rõivaid. „Te pole pulmapeoks sobivalt riides,” teatas ta külmalt.
„Loomulikult mitte!” teatas hiirepiiga ärritunult. „Me oleme terve päeva siia teel olnud. Me läheksime nüüd meelsasti pardale riideid vahetama enne kui tseremoonia algab.”
„Oodake üks hetk,” ütles suslik ning ta ümmargune nägu selgines. „Külalisi ei ole! Mulle tuleb nüüd meelde, et isand Stepfitchler ütles nõnda.”
„Mis pulm see ilma külalisteta on?” vaidles Hermux.
„Ma poleks tahtnud seda öelda...” alustas Linka juba leebemalt, „kuid teil on õigus. Me pole külalised selle sõna tavalises tähenduses. Mina olen Moozella Corkin...”
„Seesama Moozella Corkin?” päris suslik hämmeldunult. „Seltskonnauudiste kajastaja?”
„Seesama,” tegi Linka talle silma. „See siin on minu assistent Trevin,” noogutas ta Hermuxi suunas ning osutas seejärel Birchile. „Ja too on minu fotograaf Filch. Ja kuidas oleks teie nimi?”
„Blurt.”
„Blurt, me oleme siin delikaatses olukorras praegu. Preili Mertslin müüs minu ajalehele ainuõiguse oma pulmapeo kajastamiseks. Kui aus olla, siis me maksime talle selle eest suure summa.”
Ta sosistas numbri suslikule kõrva.
„Ossajeerum!” ütles Blurt.

Katsetasin pikemat postitust, aga nagu näha juuresolevalt õppevideolt, see ei õnnestunud. Nüüd jääb loota vaid Olümpose jumalatele ehk siis ükskord ometi katsuda jõuda windooza vahetamiseni ja IE 7 installini. Äkki aitab? Noh, sama tõenäoliselt võib aidata pool kilo rosinajäätist...

Ma kaeban

2006-12-07T07:35:00.000+02:00

... Vahur Kersna peale. Mul oli siiras plaan minna pärast põnni koolisaatmist tagasi magama. Ja mis te arvate, kas see õnnestub, kui Kersna teeb neljapäeviti Vikerraadio hommikuprogrammi? Oh ei, nokitsed tasakesi askeldada, kõrv raadio poole keeratud.

Igatalvine köha on jälle platsis, ehkki talvest on asi kaugel. Ootame siis kevadet, ega see enne üle lähe.

Esimene seanss Wodet

2006-12-06T12:13:00.000+02:00

... lõppes tavalisel ajal ehk siis kell kolm. Mängijatel oli imelik teise rolli sisse elada. Minul ei olnud, aga tõdesin taas, et lahingu juhtimine on viimane asi, mida tegema peaksin. Isegi d10-s, mis on palju lihtsam. Muidu oli asi vähemalt minu poolt vaadates okei. Praegu ei ole veel okei. Praegu on pohmakas nagu ikka. 2,5 + 2 tundi und... Praeguseks peaks hunnik tööd tehtud olema, aga mina alles kohvitan. Häbi ja teotus mulle.

Wode

2006-12-05T21:49:00.000+02:00

Pärast kolme ja poolt kuud Brechlenit hakkan Wodega tasakesi ohje jälle enda kätte korjama.

Me armastame kaste ja kappe

2006-12-04T19:17:00.000+02:00

Köögindus

2006-12-04T12:50:00.000+02:00

Vennas juba helistas hommikul ja küsis, ega kapid veel alla pole kukkunud. Sein, mille külge need kinnitati, on tuhaplokist ja nii pude, et üks kinnituse jaoks puuritud auk venis piisavalt suureks, et sinna näpp sisse toppida. Loodetavasti saan jõuludeks üleüldise segaduse ära kasitud. Muidu poleks hullu, aga tööd peab ka tegema vahepeal. Hiired saavad umbes järgmise nädala lõpuks ühele poole ning järgmine töö on ka teada: Molly Mooni teine raamat "Molly Moon Stops The World". Esimene osa "Molly Mooni hämmastav hüpnoosiraamat" peaks lähemas tulevikus trükikojast müüki jõudma. Nagu ka Hoeye hiirtesarja esimene raamat "Aeg ei peatu ühegi hiire jaoks".

Võib kahtlustada, et

2006-12-03T12:27:00.000+02:00

... Brettonia kroonika iga postitust loeb foorumis umbes 200 inimest. Muljetavaldav.

Valgus täitis kogu ukseava, tuppa minna tahtes oleks Roy pidanud sellest läbi astuma. See sarnanes endisele päikesejänkule, kuid oli tublisti suurem. Roy puudutas seda ettevaatlikult sõrmeotstega. Sama soe kui ennegi. Punane ja roheline valgus väreles ja liikus, nad segunesid, kuid ei lahustunud teineteises. Ilderian tõstis samme kuuldes pilgu oma töölt, märkas valgust ja hakkas juba maagiatajuloitsu alustama, kuid loobus siis sellest mõttest ja üritas valgusest läbi koridori astuda. Ukseavas kattis õhuke värelev kile. Kui Roy seda veel kord puudutas, lahvatas valgus tervesse tuppa laiali. Ilderian tundis nõrka sooja tuult ning sama tundis ka läve taga seisev Roy, kui valgus ta endasse mähkis. Ilderian hingas sooja tuult sisse ning see jäi sõõrmeid kõditama. Feimir tormas trepist alla, Ebony ja Benno kannul. Nüüd oli terve Ilderiani kamber virmalisi täis, noormees ise aga seisis lävel valguse sees ning nautis seda. Roy taganes kaugemale. Tema oli ettevaatlik.
Feimir trügis ukseni ja silmitses toas toimuvat. Siis lausus: „Wayanna tempel on juba mitu tundi sellist valgust maast laeni täis.” Ta vaatas teraselt kordamööda Ilderiani ja Roy otsa ning astus siis üle läve.
„Wayanna tempel?” küsis Roy, kuid haldjas ei vastanud midagi, lihtsalt seisis seljaga ukse poole. Roy nihkus lähemale, tahtes näha, mida Feimir teeb. Haldjas oli käed ette sirutanud ning valgus koondus tasapisi ta ülespoole pööratud peopesade kohale. Üha rohkem kogunes see Feimiri kohale ja ümber, koondus siis üha tihedamalt kätele, lahvatas korraks ja kustus. Tuba muutus peaaegu pimedaks. „Miks sa selle ära võtsid?” nurises Ilderian. „Pigem – mida sa tegid?” päris Roy.
Feimir pööras end aeglaselt nende poole. Ta peos oli valge roos, mille habrast punga ta teise käega toetas.

Mööbeldatud

2006-12-02T15:31:00.000+02:00

Selleks korraks. Kolm ülemist ja kaks alumist köögikappi, pliit ja uus kraanikauss. Nii armas on vaadata, kuidas mehed asjalikult tööd teevad. Nüüd on ihu väsinud ja selg valutab pikast püstiolekust, aga süda on rahul. Küll läheks ja möllaks praegu kasida ja paigutada, kui ainult jaksaks.

Ma olen tubli

2006-11-30T09:02:00.000+02:00

Õhtul sain teise poole Brettonia kuunormi valmis. 10 lehte siis. Juppidena siit-sealt ette kirjutamine tasub täiesti ära. Olulised kohad saavad lahti kirjutatud ning pärast on vaja vaid peatükkideks vormistada ja natuke ühte või teise kohta vahele kirjutada.

Ruum oli hämar paljudest põlevatest küünaldest hoolimata. Kambri tagasein oli maast laeni üks suur raamaturiiul ning riiuli ees seisis suur tume tugitool, millest musta riietatud keegi talle oma kollaste ussisilmadega otsa vaatas. Mia mäletas neid silmi, see imelik haldjasarnane olend oli ta toibuva Feimiri juurde juhtinud – ometigi ei saanud ta lahti tundest, et on endale tubli jama kaela tõmmanud.
Hallinahaline haldjas silmitses teda sõnagi lausumata. Mia tegi kerge kummarduse, astus kassisammul lähemale ning lausus vaikselt: „Vabandust, et häirin, aga mul oleks kellegagi vaja Kareenist rääkida, sellest neiust, kes siit kohe lahkub...”
Ussisilm puuris teda veel pisut pilguga ja kui Mia juba küsimust korrata tahtis, tõstis käe, joonistas õhku mingi märgi ja tõi kuuldavale kummalise sisiseva heli. Sisin kajas lae alt vastu, põrkus kümnekordistudes seintelt tagasi, puges saapasäärtest sisse ja seeliku alla, jooksis võdinal mööda selgroogu üles ning suhises kõrvades. „Selge... ka siin mind ei aidata... seda ma arvasingi... tänan...” tegi jalalt jalale tammunud Mia uue kummarduse ja hüppas koridori, näost plassile Deilasele peaaegu sülle. Hirm kadus silmapilkselt, seda poleks nagu kunagi olnudki.

Kiits ja Roosi

2006-11-30T01:19:00.000+02:00

Vahepeal olid Kiits ja Roosi ühe ja sama menüü peal, niinimetatud c/d ehk põieliivavastane profülaktiline. Kummalgi oma kauss ühe ja sama toiduga.

Variant A: kassid jõllitavad teineteist üle kausiserva, vahetavad siis hetkega vaikival kokkuleppel oma kausid ning on mõlemad väga rahul.

Variant B: Roosi võtab paar suutäit oma kausist, sirutab siis käpa ning tõmbab Kiitsu nina alt kausi ära, enda nina alla. Teine vahib õnnetult kõrval. Lükkan kausi tagasi - tõmbab kohe uuesti ära.

Variant C: Roosi nügib Kiitsu tolle kausi juurest minema ja Kiits kõmbib õnnetu näoga Roosi kausist sööma.

Tuletan meelde: mõlemas kausis oli sama toit.

Roosipai

2006-11-29T22:26:00.000+02:00

Sash says: njaa... mäletan, kuidas ta esimene kord kui ma seal käisin, kappi tühjendas
Sash says: täitsa põnev oli
Shadow says: jaa, tänagi leidsin kapi eest riidehunniku
Shadow says: ja ükspäev, kui ta oli eriti halvas tujus, siis tõstis tühjaks minu öösärkide ja kampsunite riiulid, kõik ilgemasse hunnikusse ja siis istus ise diivanil ja jälgis väga rahulolevalt, kuidas mina neid tagasi laon
Shadow says: kui ta tahab tähelepanu ning ei saa, siis käib käpp üle laua või kapi ja otsib, mida maha saaks virutada
Shadow says: vanasti ta kukutas mulle öölampi pähe, kui arvas, et liiga kaua maganud olen
Sash says: hull loom
Shadow says: õnneks see on kerge väike plastmassist lamp
Shadow says: ja teine leivanumber oli hiilida aknalauale ja hüpata sealt hooga mulle päikesepõimikusse ja sama hooga maha
Shadow says: kõhu pealt ära tõugates
Shadow says: kaheksa kilo kassi maandub sulle une pealt hooga kõhtu ja tõukab end sealt kohe edasi
Sash says: krt, meie koer on sama raske

Shadow says: eile oli Roosi 9 kilo igatahes
Sash says: paras ports kassi
Shadow says: jah, kliiniku juhataja haaras hooga kassipuuri sangast, et tüüp röntgenisse viia, ja oli mõnevõrra üllatunud
Shadow says: nad on seal harjunud kolmekilostega

Ajaliivad

2006-11-29T16:16:00.000+02:00

Veel umbes kaks nädalat tööd...

„Oh!” ütles Linka ning haaras Hermuxi käpast. „Seal on ju hiired!”
Seal olid tõepoolest hiired. Sadade kaupa hiiri. Pilt pildi järel koristasid nad vilja, jahvatasid nisuteri, küpsetasid leiba, sõudsid paate ja püüdsid kala. Nad kogusid hundinuiasid kimpudesse, tassisid puid ja valvasid tuld. Nad kandsid ja kaevasid, mängisid muusikat ja tantsisid.„Ja need seal peavad siis kassid olema!” lausus Birch oma lampi suunates ühele suurele karvasele kihvadega olendile nende seast, kes igal pildil kohal olid. Nood olid ühevärvilised või triibulised või laigulised või tähnilised. Kollakaspruunid, mustad, valged, hallid ja sinepikarva. Pikakarvalised, lühikarvalised ja peaaegu karvutud. Kassid einetasid pidulaudade taga, peesitasid päikesepaistel, kuulasid muusikat või magasid kerratõmbunult pilliroost korvis. Hiired teenindasid ja söötsid, kammisid ja hooldasid neid. Hiired sõidutasid kasse paatides. Hiired kandsid kandetoole ja vedasid kaarikuid. Kassid jagasid hiirtele korraldusi ning valvasid hiiri.

Minu oma

2006-11-27T21:11:00.000+02:00

Mööbeldamine

2006-11-25T19:19:00.000+02:00

Kolisime köögist suure kapilahmaka ära ahjutuppa, et saabuvale köögimööblile ruumi teha. Olime sellega just valmis saanud, kui pakuti veel seinatäit elutoamööblit sama partiiga. Mööbel on tore asi, eriti kui ta on uuem kui olemasolev. Nüüd käin mõõdulindiga ringi ja mõõdan, mõõdan, mõõdan... Mööbeldamine kestab ilmselt lähemad paar nädalat. Aga kui see valmis saab ükskord, siis hakkab ehk korter just selline välja nägema nagu ma tahtnud olen.

Kadrid

2006-11-24T23:07:00.000+02:00

Tunnike pärast seda, kui väljas on pimedaks näinud, kõlistab keegi signaalkella ning pimedatest koridoridest tormavad välja kadrid, et tunni või kõige rohkem pooleteisega külale tiir peale teha. Nad põrkavad kokku, komistavad üksteise otsa ning ootavad teinekord ukse taga järjekorras. Tihe möll kestab, nagu juba öeldud, tund kuni poolteist (täna läks kõigil lugemine sassi, aga 6 või 7 komplekti käis) - ja siis lõpeb laul ja koputamine sama järsku kui algas. Kell seitse õhtul on juba vaikus. Järgmise aastani.

Niih...

2006-11-24T20:23:00.000+02:00

Loen mina foorumist ühe mehe lahkumisavaldust, kus ta palub tuttavatel oma sõnumid talle edaspidi muudele aadressidele saata, klõpsan siis korraks tema postituste peale... ja tagasi minnes seda teemat enam pole. No ei ole. Elu keerab üha huvitavamaks seal Taani riigis... Kustutamise põhjustas ilmselt asjaolu, et postituses ühel adminnidest häbeneda soovitati.

Ja kusagil tehakse juba Pulleritsu häält, nagu seda vist nimetati. Ilmselt on aeg hakata tegelema oma foorumi postkasti tühjakstõstmisega. Mõningad korraldused võivad tulla väga ootamatult...

Kassanäe

2006-11-23T16:25:00.000+02:00

... Krikul õnnestus isegi ilma bänni saamata väike võit saavutada. Foorumi reeglitesse kirjutati sisse, et teisi solvavad kasutajad võidakse bännida. Noh, võõraste läbustajatega on seda ennegi kähku ja korralikult tehtud, probleem on ju hoopis mujal tegelikult.

Selles mõttes on adminnidest kahju, et nende positsioon on haamri ja alasi vahel. Ühest küljest üritad kõigest väest kannatlikult ja õiglaselt mässu maha rahustada - ja siis tuleb seesama bossi proua, kellest üle-eelmises postis juttu oli, ning kaunistab oma laskumist Olümposelt surelike sekka väljenditega 'faking' ja 'tramaivõi' - mida ka kõige laiavam piiks pole söandanud teha. Kohe saab selgeks, kelle jalas on foorumi püksid. Ning järgmisena postitav vaene adminn peab kõigest hingest tegema nägu, et ta ei märganud seda, mis eelmise lõigu lõpust vastu vahib, sest ma tahaksin näha, mitu minutit püsib elus see inimene, kes Tinzu posti tsenseerida söandab. Laveerimine õigluse ja ülemuse vahel on alati keeruline. Eriti kui ülemusel on sõbrad, keda ei või puutuda.

Üksinda

2006-11-23T13:15:00.000+02:00

... kaks päeva kodus olla teeb hirmus laisaks. Igasugune enesedistsipliin kaob ära. Ja uni on kogu aeg. See on ilmast. Magan natuke ja siis hakkan tubliks.

Poliitiliselt väga ebakorrektne mõte

2006-11-22T11:55:00.000+02:00

Foorumi bossi proua kirjutas oma blogis tähelepanekuid selle kohta, kuidas eestlased end internetis ja Tallinn-Tartu maanteel välja elavad. Hästi ja õiget juttu kirjutas, olen seisukohtadega täitsa nõus. Kui internet muutub üha ajuvabamaks ja naisterahvale ühe sõidu jooksul neli korda näppu näidatakse selle eest, et ta rekkast džiibiga mööda ei kihuta, siis on ikka midagi viltu küll. Ja siis tuli järsku poliitiliselt äärmiselt ebakorrektne ja hukkamõistetav mõte.

Pagan.

Omeenese foorumis olete te juba tubli paar aastat sellise mõtteviisi tekkimist-kasutamist igati soosinud, sest see on teie meelest lõbus. Mõistlikumad adminnid saavad vaid tagajärgi koristada ja pead piki seina taguda. Mis viga oma semusid kõikelubavalt õhutada ühe või teise kallale, kes endale ei meeldi, sest kõik teavad, kes on boss ja kes on bossi naine ning tagasilööke ei saa tulla. Aga Tallinn-Tartu maanteel seda ei teata ja mõõdetakse kõiki sama mõõdupuuga. Ja siis on oi kui mõru, kui keegi ei tea ja näppu näidatakse.
Ja avastada ennast teistega võrdsest olukorrast on paha ja valus.

Brettonia

2006-11-20T15:05:00.000+02:00

Shalifi vaimne selgroog murdus ning ta sõimas valvurit natuke aega. Vandumise vahele seletas, et see kolm korda neetud vana kaaskond, keda miski roojane röövlijõuk teel ründas ja kelle seast hukkus üks siga seda teab, milline tumedapäine naine ja kus tema segane õde saatjaks oli, mundris ja sadulas nagu kõik teised – see, teine ja kõik need muud ropud sõnad. Haldjad vaatasid üksteisele otsa, siis küsis üks neist, kas Shalifi õel oli pool nägu armiline. Kui oli, siis on ta õde täiesti elus. Shalif ei suutnud seepeale enam isegi sõimata. Viimati oma õde nähes tollel küll mingeid arme polnud. Haldjasõdur seletas, et Brettoniast oli printsessil kaasas üks haldjas, kes paberid vastuvõtjatele üle andis, siis üks armilise näoga naissõdur ja nooruke ihukaitsja, kes värava juures tõllast välja ronis. Saatjad lahkusid tagasi linna. „Nojah, nemad polnud ju kaitsesalk,” sõnas keegi haldjatest. „Ja kaks neist liiguvad nagunii vabaviisaga,” lisas teine – mitte et Shalifil aimu oleks olnud, mida täpselt haldjate puhul vabaviisaks nimetatakse. Mida tähendas vaba, polnud vaja talle seletada, ja mida tähendas viisa, seda ta kah enam-vähem teadis – aga haldjate puhul ei võinud iial kindel olla, et sõna just seda tähendas, mida see sinu meelest tähendama pidi...

Jajah, pool kuunormi sai eilse seisuga peatükkideks ära vormistatud...